Haigused ja seisundid

Keratiit

ka kuiv keratiokonjunktiviit;
kuiva silma sündroom
Keratoconjunctivitis sicca (lad.k)
Ceratoconjuctivitis (ingl.k)

Seletus
Krooniline kahepoolne sarv- ja sidekesta kuivamine, mille põhjustajaks on ebapiisav pisaratevool või pisarate kiire aurumine muutuste tõttu pisarate koostises.

Ülevaade
Srvkesta põletiku korral tunduvad silmad kuivad, esineb põletav valu, võõrkeha tunne – nagu oleks liiva silma läinud. Vahel esineb ka liigne pisaratevool.
Sageli süvendab sümptoome kuiv ja ebapuhas õhk ning sümptomid ägenevad päeva lõpupoole.

Tekkepõhjused ja -mehhanismid

Keratiit on põhjustatud kas häiretest pisarate koostises, pisarate vähesusest või pisaravedeliku liigsest aurumisest. 
· Pisarate koostises on vesi, limaained ning rasvamolekulid. Kui üks neist komponentidest on tasakaalust väljas, ei suuda pisarad silma korralikult niisutada. Tekibki kuivustunne silmades.
· Pisarateket pidurdavad mitmed ravimid (allergiavastased, teatud antidepressandid, suukaudsed rasestumisvastased vahendid,  atropiin).
Silmade kuivus võib olla mõningate haiguste sümptoomiks. Need on haigused, millega kaasnevad kollageeni sünteesi häired (reumatoidartriit, Sjögreni sündroom).
Silmade kuivuse põhjuseks võib olla ka pisaranäärme juha(de) deformeerumine. Siis toodetakse küll pisaraid, kuid need ei jõua silma. See on siiski üsna harvaesinev.
· Kui sarvkest või sidekest on ebatavalise kujuga (keratokoonus, pterüügium), on silma niisutamine veelgi enam häiritud ning sümptoomid tugevamad.
Harva võib kuiva keratokonjunktiviidi põhjuseks olla ka häire silmapilgutamises – inimene pilgutab liiga harva silmi.

Kuivuse tõttu võib sarvkest kahjustuda ning sellele tekivad väikesed hajaliasetsevad punktikujulised haavandid – tekib pindmine punktikujuline keratiit. Väga harva juhtub, et haavandid muutuvad sügavaiks ning selle asemel, et paranedes kasvaks sarvkestale epiteelkude, tekib sinna hoopis veresooni sisaldav armkude. Sel juhul võib inimese nägemisvõime väheneda või täiesti kaduda – sarvkest muutub läbipaistmatuks.

Sümptomid ehk avaldumine

Kaebusteks on sügeleminepõletustunnevalguskartlikkussurvetunne silma tagavõõrkehatunne. Sarvkest on kuiv ja tuhm.
Sümptoomid süvenevad silmade väsimisel, pingutamisel (lugemisel, arvutiga töötamisel, autojuhtimisel, telerivaatamisel). Sageli mõjub halvasti ka suitsune või kuiv õhk (lennukid, kaubamajad, õhukonditsioneeridega, keskküttega ruumid).

Sümptoome võivad süvendada ka mõned ravimid (isotretinoiin, trankvillisaatorid, diureetikumid, vererõhuravimid, suukaudsed rasestumisvastased ravimid, antihistamiinid).
Sümptoomid seevastu vähenevad jahedatel vihmastel päevadel ja niiskes keskkonnas.
Kuigi keratokonjunktiviit iseenesest nägemist ei halvenda, kurdavad seda põdevad patsiendid vahel, et nende silmad on nii ärritatud, et nad pole võimelised neid kasutama. 

Diagnoosimine ehk millised uuringud võidakse teha ja miks

Kuiva keratokonjunktiviidi diagnoosimiseks kasutatakse Schirmeri testi. Alumise silmalau siseküljele asetatakse filterpaber ning vaadatakse, kui palju see niiskub 5 minuti jooksul. Kui paber niiskub vähem kui 5 millimeetrit kahel katsel, siis on keratiidi põhjuseks pisarate vähesus.
Kui keratiidi põhjuseks on pisaravedeliku liigne aurumine, siis on tavaliselt kahjustatud ka sarvkest – sellel on väikesed haavandid. Neid tehakse kindlaks fluorestsiintestiga. Alumise silmalau siseküljele kantakse pabeririba abil värvainet fluorestsiini ning kui silmi pilgutada, kandub see üle kogu silma. Nüüd vaadatakse silma suurenduse all – sarvkesta defektid on värvunud rohekaks.

Ravivõimalused

Raviks kasutatakse kunstpisaraid (silmatilkadena) ning üritatakse vähendada inimese enda pisarate aurumist silma pinnalt. Sageli peab ravimit kasutama kogu elu. Samuti tuleks vältida olukordi, kus sümptoomid ägenevad. Kindlasti tuleks ravida kaasuvaid haigusi, mille puhul keratokonjunktiviit ägeneb.
Raskematel juhtudel tehakse operatsioon, kus suletakse pisarate äravoolutee.

Ennetamine

Keratokonjuktiviiti ei ole võimalik ennetada.

Kas oled osalenud emakakaelavähi sõeluuringus?