Haigused ja seisundid

Kehakaalu tõus

weight gain (ingl. k.)

Ülevaade
Kehakaalu tõus on üsnagi sageli esinev sümptom. Kehakaalutõus võib olla nii toitumushäire/toitumushaigus kui ka ainevahetushaigus.
Meestel on kehakaalutõusu ja rasvumuse kriitilisemaks perioodiks 35…-45 eluaastat ja neil domineerib nn ülakehatüüpi rasvumine (liigsed rasvad ladestuvad rindkere ja kõhu piirkonda).
Naistel on kriitilised perioodid pärast sünnitust ja klimakteeriumijärgselt, ning neil domineerib nn alakehatüüpi rasvumine (lipiidid ladestuvad puusadele ja alajäsemetele).
Kehakaalu hinnatakse kehamassi indeksiga (kehakaal kilogrammides jagatakse pikkuse meetrites ruuduga).

Tekkemehhanismid

Toidu ja joogiga saadav energiahulk peab olema vastavuses energiakuluga, katma organismi põhiainevahetuseks, soojustekkeks, kehaliseks ning vaimseks tegevuseks vajamineva energiahulga. Kui toiduga saadav energiahulk on suurem kui organism suudab ära kasutada, tõusebki kehakaal.

Organismi sisesed rasvumise tegurid on on eeskätt kaasasündinud ainevahetuse iseärasused: rasvkoe kõrgenenud anaboolne (tootmise-) aktiivsus ning hormoonide toime.
Peamiseks kehakaalutõusu põhjuseks on liigne söömine ja sealt saadav liigne energia hulk. On täiesti normaalne, et vanemas eas muutub ainevahetus aeglasemaks ning füüsilise koormuse vähenemisel ja toidukoguse samaks jäämisel ei vaja organis enam nii palju energiat ja ülejääk ladestub rasvana naha alla.

Ainevahetuse aeglustumine võib olla seotud ka haigustega: näiteks kilpnäärme alatalitluse korral või neerupealise haiguste korral, kui hormoonide tasakaal organismis on häiritud.

Teiseks suurimaks kehakaalutõusu põhjuseks on ka üleliigse vee kogunemine organismi neeruhaiguste ja südamepuudulikkuse korral. Nendel juhtudel suureneb kehakaal mitte rasva kogunemise arvel vaid kudedesse jääb liiga palju vett ja tekivad tursed.
Kehakaal võib suureneda ka inimestel, kes öösiti norkavad ja kellel esinevad öösiti kuni paariminutilised hingamispausid. Nende organismis kuhjub süsihappegaas ning seeläbi aeglustub ainevahetus ja esineb ka päevane unisus.

Sagedasemad põhjused

Liigne söömine ja vale toitumisrežiim
Suur isu
Vähene füüsiline aktiivsus
Aeglustunud ainevahetus
Stress
Hüpotüreoos ehk kilpnäärme vaegtalitlus
Norskamine ja uneapnoe sündroom
Ravimid
Südamepuudulikkus
Neerupuudulikkus

Haruldasemad põhjused

Cushigi tõbi
Steroidide kasutamine
Ajukasvajad

Diagnoosimine ehk millised uuringud võidakse teha ja miks

Uuritakse toitumise ja füüsilise aktiivsuse kohta.
Vereanalüüs tehakse kilpnäärme ja neerupealiste töö hindamiseks.
Ultraheliuuring kilpnäärme ja teiste siseorganite muutuste hindamiseks.

Koduse ravi võimalused

Dieet: süüa vähem rasvaseid ja praetud toite. Viia magusad toidud ja saiatooted miinimumini.
Suuredada oma füüsilist aktiivsust (pikad jalutuskäigud, treeningud).
Arsti ettekirjutusel kasutada soolestikus rasvu ja suhkruid siduvaid ravimeid, mis takistavad rasvade ja süsivesikute imendumist organismi .
Tursete korral kasutada arsti ettekirjutuse alusel vett väljutavaid ravimeid ehk diureetikume.

Arsti poole pöörduge juhul, kui

kehakaal tõuseb väga kiiresti ja lisaks esinevad teisedki sümtomid (väsimus, tursed)
kehakaalu tõusu põhjus pole teada

Kasutatud kirjandus
Zilmer M, Karelson E, Vihalemm T. Meditsiiniline biokeemia II. Inimorganismi metabolism: biokeemilised ja meditsiinilised aspektid. Tartu 1999; 25
Herold G. Sisehaigused. Loengule orienteeritud käsitlus. OÜ Greif 1999
Beers MH, Berow R. ed. The Merck Manual of Diagnosis and Therapy. USA 1999

 

Kas oled osalenud emakakaelavähi sõeluuringus?