Haigused ja seisundid

Kätevärin

värin kätes või jalgades
Tremor (ld.k.)
Tremor (ingl.k)

Ülevaade
Treemor ehk lihasvärin on erinevates kehapiirkondades (segedamini kätes) esinev haigussümptom, millel võib olla mitmeid erinevaid põhjusi.
Lihasvärin on niisiis sümptom, mitte iseseisev haigus, mille põhjuse selgitamiseks ehk põhihaiguse tuvastamiseks on tihti vajalikud mitmed uuringud. Sagedamini on treemori põhjusteks essentsiaalne treemor ja Parkinsoni haigus.

Tekkemehhanismid

Lihaste toonust ning liigutusi juhib inimorganismis kesknärvisüsteem, mille kindlatest osadest (ekstrapüramidaalsüsteem ja väikeaju) lähtuvad närvikiud kulgevad üksikute lihasteni. Vastavate süsteemide kahjustuse korral avaldubki lihasvärin.
Nii on Parkinsoni haigus peaaju sügavuses paikneva ekstrapüramidaalse süsteemi keskuse töö häire, ka väikeaju kahjustused annavad erinevaid lihasvärinaid, mis on nende haiguste avaldumise üheks sümptomiks.

Rahuolekutreemor on selline lihasvärina tüüp, mis esineb vaid rahuolekus. Värinat esineb sagedamini kätes ning huultes ja alalõuas. Kui inimene hakkab sooritama sihipäraseid liigutusi (näiteks võtab laualt tassi), siis värin kaob. Pingeseisundi korral värin tugevneb. Sarnane treemor esineb eelkõige Parkinsoni haiguse korral.

Aktsiooni- ehk liigutustreemor on selline lihasvärin, mis ilmneb vaid liigutustel või teatud asendi säilitamisel. Sedalaadi värin võib esineda sõrmedes, jäsemetes, peas, suu piirkonnas ja ka kõrilihastes (hääle värisemine). See on omane essentsiaalsele treemorile, kilpnäärme ületalitlusele ning ka alkoholismile.
Ainevahetuslikest põhjustest tingitud lihasvärinat nimetatakse metaboolseks, mürgistuste tagajärjel tekkinud lihasvärinat aga toksiliseks treemoriks.

Sagedasemad põhjused

• Parkinsoni haigus
• Füsioloogiline treemor (erutusest)
• alkoholi kuritarvitamine
• Sclerosis multiplex
• Insult
• Hüpertüreoos
• Alkoholi ja narkootikumide võõrutussündroom

Haruldasemad põhjused

• Väikeaju haigused
• essentsiaalne treemor
• perekondlik treemor
• Wilsoni haigus
• Ravimid (antidepressandid, antipsühhootikumid)

Diagnoosimine ehk millised uuringud võidakse teha ja miks

Alati on oluline täpne kirjeldus vaevustest. Oluline on täpsustada:
• Kas on tarvitatud mingisuguseid ravimeidalkoholi või narkootikume
• Kas perekonnas esineb (või on esinenud) sarnaseid kaebusi
• Kui jääb kahtlus mõnele peaaju haigusele, teostatakse kas kompuutertomograafiline või magnetresonantstomograafiline uuring.

Koduse ravi võimalused

Treemori ravi sõltub selle põhjusest.
Toksiliste ainetega kokkupuutest põhjustatud lihasvärina ravis on olulisimal kohal kokkupuute vältimine (näiteks alkoholi kasutamisest loobumine).
Kui näiteks on treemori põhjustajaks Parkinsoni haigus, siis lihasvärin tavaliselt kaob või väheneb oluliselt põhihaiguse raviga.

Arsti poole pöörduge juhul, kui

Teil on tekkinud kätes või jalgades värin, mis on püsiv ning mille põhjus ei ole teada.


Kasutatud kirjandus:
The Merck Manual, 1992
Üldarsti käsiraamat
 

Kas oled osalenud emakakaelavähi sõeluuringus?