Haigused ja seisundid

Jäseme äge emboolia

Embolia acuta (lad.k)
Acute limb embolism (ingl. k.)

Seletus
Emboolia on veresoone ummistumine verevooluga edasikanduva nn. emboli ehk topisega. Emboliks võib olla trombimass, rasvatilk, õhumull vms.

Ülevaade
Jäseme äge emboolia on sagedasim veresoonkonna äge haigusseisund. 90% juhtudest tabab see vaagna- ja jalaartereid ning 10% käeartereid.
Enamasti eelneb mingi soonesiseste verehüüvete ehk trombide teket soodutav haigus. Jäseme emboolia on ravitav lihtsa operatsiooniga mida saab läbi viia ka kohaliku tuimestusega ning raskes üldseisundis haigetel.
Riskifaktorite püsimisel võib suure tõenäosusega haigus korduda.

Tekkepõhjused ja –mehhanismid

90% embolitest on südames südameinfarkti, südamekodade virvenduse, klapirikke, klapiproteesi, endokardiidi või südamelaiendi tõttu tekkinud soonesisesed verehüübed ehk trombid.
Sellistel juhtudel nimetatakse seda seisundit trombembooliaks. Harvemini tekivad embolid kõhuaordi või niudearteri aterosklerootilistest naastudest või arterilaienditest ehk aneurüsmidest.

Võimalik on emboolia teke ka suurte toruluude (nt. jäsemete pikad luud) murru ja kaasneva veresoonte vigastuse puhul, emboliks on sellisel juhul luuüdist veresoonde sattunud rasvatilk, s.o. rasvemboolia.
Emboolia võib tekkida ka veeni ravimi manustamise või vereanalüüsi võtmise tõttu soonde sattunud õhumullist – õhkemboolia.

Südamest eemaldudes arterid hargnevad järjest peenemateks harudeks ning embol sulgeb ühel hetkel kogu veresoone valendiku nagu kork. Selle tagajärjel jäävad embooliakohast kaugemal asetsevad koed ilma arteriaalse verega kantavate toitaineteta ja tekivad haigusilmingud.

Sümptomid ehk avaldumine

Emboolia sümptomiteks on verevarustuseta jäänud piirkonna äkki vallanduv ülitugev valu, kahvatus, tundlikkusehäire, liigutamisvõimetus.
Ummistuse kohast kaugemal ei ole pulssi ning vastav piirkond on teise poole jäsemega võrreldes jahedam.

Diagnoosimine ehk millised uuringud võidakse teha ja miks

Esmane on võimalike trombi teket soodustavate haiguste, nt. südame rütmihäirete, kindlaks tegemine.
Oluline on haigestunud piirkonna vaatlus, pulsi katsumine ning vererõhu mõõtmine jäseme erinevatel osadel.
Täpset ummistuse ehk oklusiooni kohta aitab leida värviline ultraheliuuring, kus uuritakse veresoone läbimõõtu ning verevoolu mahtu ja kiirust.
Ebaselgetel juhtudel võidakse kasutada ka kontrastainega arterite röntgenuuringut – arteriograafiat, ent kiirema operatsiooni huvides ei ole see uuring alati vajalik, kui muud sümptomid ja uuringud viitavad selgesti haiguse olemusele ja paiknemisele.

Ravivõimalused

Esmased abinõud on jäseme hoidmine allalastud asendis ja vatiside, mis pole liiga külm ega liiga soe.
Ravimitest manustatakse valuvaigisteid, vere hüübivuse pärssijaid. Vere mahu säilitamiseks võidakse kasutada tilkinfusiooni.

Võimalikult kiiresti teostatakse operatsioon, mille käigus eemaldatakse arterist embol. Alternatiivse variandina, eriti sääre- ja käsivarrearterite sulguse puhul, tuleb kõne alla ka trombi lõhustamine spetsiaalseid ravimeid arterisse süstides.

Prognoos

Kiire diagnoosi ja ravi korral suudetakse jäseme verevarustus taastada ning prognoos paranemise suhtes on hea. Trombiohu püsimisel on aga võimalik uute embooliajuhtude teke. Lisaks jäsemetel võivad embolid sattuda ka näiteks ajuarteritesse tekitades ajuinfarkti.

Ennetamine

Peamine on trombe tekitavate haiguste vältimine ja hoolikas ravi. Korduvate trombembooliate puhul on vajalik püsiravi mõne verehüübivust vähendava ainega, nt. aspiriiniga.