Haigused ja seisundid

Jämesoolevähk

ka kolorektaalne vähk;
jämesoole vähkkasvaja;
pärasoolevähk
Carcinoma coli, carcinoma recti (ld.k)
Colorectal cancer (colon cancer, rectal cancer) (ingl.k)

Seletus
Jäme- või pärasoole piirkonnast alguse saanud pahaloomuline kasvaja.

Ülevaade
Haigestumine kolorektaalsesse vähki suureneb kogu maailmas (samas haigestumine maovähki langeb). Jämesoolevähk on ~2,5 korda sagedasem kui pärasoolevähk.
Jämesoolevähki on natuke rohkem naistel ja pärasoolevähki natuke rohkem meestel. Risk haigestuda kolorektaalsesse vähki tõuseb vanusega, eriti peale 40.eluaastat. Keskmine vanus haigestumisel on 60-65 a.
Rohkem esineb kolorektaalset vähki arenenud tööstusriikides ja vähem Aasias, Aafrikas, Lõuna-Ameeerikas. Eestis diagnoositi 1997a. 574 kolorektaalse vähi esmasjuhtu.

Tekkepõhjused ja – mehhanismid

Kolorektaalse vähi tekkepõhjused pole teada, kuid on leitud küllaltki kindlaid seoseid geneetiliste ehk pärilike faktorite, toitumisharjumuste, keskkonnamõjude, eelnevalt läbi põetud haiguste ja vähkkasvaja tekke vahel.
On leitud seos näiteks rasvarikka toidu ja suurenenud haigestumuse vahel; samas rohke kiudainete ja juurvilja ning kaltsiumi rikas toit omab kaitsvat rolli kolorektaalse vähi puhul.

On teada mitmeid geneetiliselt determineeritud alguses healoomulisi jämesoole haigusi, mille puhul võib suurema või väiksema tõenäosusega areneda samas pahaloomuline kasvaja. Näiteks perekondliku adenomatoosse polüpoosi sündroomiga haigetel areneb peaaegu 100% vähkkasvaja.

Suurem risk on haigestuda inimestel, kel on üks või  mitu adenomatoosset polüüpi jäme- või  pärasooles. Kõrge risk haigestuda on isikutel, kel on pikka aega ( üle 10a.) kestnud haavandiline koliit või ka Crohni tõbi.

Kokkuvõttes sõltub väga paljudest erinevatest teguritest, kas jämesoole rakkudes tekivad haiguslikud muutused ja areneb kasvaja või ei.
Vähkkasvaja võib organismis enamasti vere- ja lümfisooni mööda levida ja anda siirdeid ehk metastaase teistesse organitesse. Sagedamini tekivad siirded maksa, kopsu, aordi kõrval asuvatesse lümfisõlmedesse, luudesse, aga ka mujale.

Sümptomid ehk avaldumine

Tavaliselt haiguse varases järgus ei esine mingisuguseid kaebusi.
Inimene võib kurta kõhukinnisust või –lahtisust (või mõlemat vaheldumisi), kõhuvalu, iiveldust, oksendamist, jõuetust, ebamugavustunnet kõhus, vereeritust pärasoolest, muutunud sooletühjendamise vajadust, valulikke soole kokkutõmbeid peale roojamist, kõhupuhitust.
Kõik need sümptoomid võivad tuleneda ka mõnest teisest haigusest.

Diagnoosimine ehk milliseid uuringuid võidakse teha ja miks

Oluliseks on inimese täpsed kaebused.
Kasvajakolde avastamiseks tehakse tavaliselt jämesoole endoskoopiline uuring ehk kolonoskoopia või rektoskoopia, mille käigus näeb soolt seestpoolt ning on võimalik võtta ka proovitükke ehk biopsiat, mida saab hiljem mikroskoobi all uurida leidmaks võimalikke kasvajarakke.
Vajadusel tehakse ka soole röntgenuuring kontrastainega.
Haiguse staadiumi määratlemiseks tehakse vastavalt vajadusele ka ultraheliuuring, kompuutertomograafia, kopsuröntgen või günekoloogiline läbivaatus.
Infot annavad ka vereanalüüs ja väljaheite analüüs.

Ravivõimalused

Ravivõimalused sõltuvad kolorektaalse vähi puhul väga mitmetest faktoritest ja seega on iga isiku puhul väga individuaalsed.
Võimalikud on kirurgiline, keemia- ja kiiritusravi, nende erinevad kombinatsioonid.
Eesmärgiks on hävitada kasvajaline kude organismist või kui see pole enam võimalik, siis leevendada ebameeldivaid sümptomeid.

Prognoos

Prognoos sõltub sellest, kui kaugele  on haigus arenenud, st. millises staadiumis kasvaja diagnoositakse. Oluliselt paremad on ravitulemused varases staadiumis avastatud kasvajate puhul (I staadiumis on 5 aasta möödudes elus ~91%, IV staadiumis 7% haigestunutest).

Ennetamine

Erinevates uuringutes on näidatud antioksüdantide (näiteks E ja C-vitamiini) ja kaltsiumi kaitsvat mõju (samas on uuringuid, mis seda ei kinnita).
Soovitatakse piirata loomsete rasvade tarbimist.
Kuna perekondliku adenomatoosse polüpoosi  korral  peaaegu 100% tekib vähkkasvaja, on näidustatud jämesoole eemaldamine ennetamaks vähi teket.
Oluline on ka kolorektaalsete polüüpide õigeaegne eemaldamine.

 

Kas oled osalenud emakakaelavähi sõeluuringus?