Haigused ja seisundid

Ishias

ka nimmevalu;
lumbalgia;
radikuliit

Radiculopathia (lad.k)
Radiculopathy (ingl.k)

ka radikulopaatia

Seletus 
Nimmevalu on väga sageli esinev healoomulise kuluga haigus, mis enamikul juhtudel paraneb ise, aga võib põhjustada ka ajutist töövõimetust. Nimmevalu kiirgumist nimetatakse radikulopaatiaks, rahvasuus radikuliidiks või ishiaseks.

Ülevaade
Nimmevalu iseloomulikuks tunnuseks on valu nimmeristluupiirkonnas, kusjuures valul võivad puududa spetsiifilised põhjused - trauma, külmetus või muu. Nimmeradikulopaatia puhul esineb valu nimmenärvijuurte närvivarustuse alal, millele sageli kaasnevad tunde- ja liigutamishäired.

Radikuliidi all mõistatakse põletikku närvijuure piirkonnas, mistõttu radikuliit ei ole alati õige nimetus.

Nimmevalu ja ishias on inimkonna igivana ja laialdaselt levinud probleem. 70-85%-l inimestest on elu jooksul esinenud seljavalusid ja 40%-l radikulopaatiat. Paljudel inimestel on valud kerged või lühiaegsed ning mööduvad iseenesest või paranevad iseravimise teel. Kuid sageli on nimmevalu ja radikulopaatia kroonilised.

Nimmevalud tabavad peamiselt keskeas inimesi: kõige sagedamini haigestutakse 30. ja 45. eluaasta vahel. Nimmevalude korral etendab kindlast osa ka pärilikkus.

Tekkepõhjused ja –mehhanismid 

Nimmevalud tabavad enamasti keskeas inimesi.

  • Selle põhjuseks peetakse lülidevahelise ketta e. diski suhteliselt varajast vananemist. Lülivaheketas muutub kuivemaks ja killustub või sopistub selgroolülide vahelt välja ja hakkab avaldama survet närvijuurtele.
    Diski väljasopistumist esineb meestel veidi sagedamini kui naistel ning selle põhjuseks peetakse meeste tegelemist raskema kehalise tööga.
  • Nimmevalude ja –radikulopaatia tekkepõhjusteks on lisaks diski haigustele veel lülidevahelise mulgu ahenemine; lülisambakanali ahenemine; spondülolistees ehk lülilibisemine - ühe lülikeha ette nihkumine allpool oleva lüli suhtes.
  • Ka rasedus võib mehhaaniliselt lülisammast koormata, millest tulenevalt võivad tekkida valud nimme piirkonnas.
  • Diski haiguse korral, mida esineb küllalt sageli perekonniti, etendavad osa pärilikud momendid. Noorelt haigestunutel on pärilikkuse osa tõenäoliselt määravaim.
  • Kõige rohkem mõjutab haigestumist siiski töö iseloom. Enam ohustatud on need töötajad, kes suurema osa tööajast peavad istuma. Kaks korda tihedamini kui teistel esineb nimmevalusid ja –radikulopaatiat füüsilise töö tegijatel. Nendel vananevad disk ja lülidevahelised liigesed kiiremini kui neil inimestel, kes kehalist tööd vähe teevad.
  • Sageli vallandub valu selgroo liigse koormatuse või trauma tagajärjel.

Enamik uurimusi kinnitab, et rüht, pikkus, kehamass ja kehaehitus nimmevaludesse haigestumist ei mõjuta, kuid mõningatel andmetel on nimmevalusid sagedamini pikkadel ja tüsedatel.

Tugevate ja vastupidavate seljalihastega inimestel esineb nimmevalusid vähem.

 

Sümptomid ehk avaldumine

Lihtsad nimmevalud algavad sageli järsku, tavaliselt pärast kehalist pingutust. Esineb nimmepiirkonna lihaste pinge ja valulikkus.

Valu paikneb kas selgroo nimme- või ristluupiirkonnas või mõlemas korraga.

Valu võib kiirguda vahel ka tuharatesse, eriti diskivalu korral, ja reite tagapindadele.

Vahel tekivad jalavalud mõned päevad pärast nimmevalude teket.

Lülisamba häiretest tingitud valu tekib või suureneb tavaliselt liikumise ajal. Kui valu on pidev ja ühtlane nii käies, istudes kui ka lamades ning ei suurene selgroo liigutuste tõttu, on ta suure tõenäosusega põhjustatud teistest haigustest.

Nimmeradikulopaatia puhul on tegemist tõelise närvivaluga. Inimesel esineb iseloomulikult ühepoolne jalavalu, mis on jalas väljendunum kui nimmes. Valule lisanduvad naha tuimus , jala "suremine" ja mõnikord ka liigutamishäired. Valu ägeneb aevastamisel ja köhimisel ning keha liigutamisel. Voodirahu toob tavaliselt kergendust.

Kui nimmevalu kestab üle 6 kuu, nimetatakse seda krooniliseks. Sellistel juhul võib tekkida psühholoogiline kurnatus, ärevuse ja depressiooni ilmingud ja suurenenud kehatundlikkus. Nimetatud sümptomid raskendavad haigusest paranemist.

 

Diagnoosimine ehk milliseid uuringuid võidakse teha ja miks 

Esmane diagnoos pannakse küsitluse tulemusel.

Seejärel on oluline teha röntgenülesvõte, mille abil saab kindlaks teha lülisamba muutuste ulatust ja iseloomu. Tavaliselt nendest uuringutest ka piisab.

Üksikjuhtudel on vaja täpsemalt välja selgitada lülisamba kahjustuse ulatus, selleks tehakse ENMG - elektroneuromüograafia- uuring närvi juhtivuskiiruse selgitamiseks.Kompuutertomograafiline uuring - lülisamba detailsema läbilõike uuring tehakse sagedamini operatsioonipiirkonna väljaselgitamiseks.

 

Ravivõimalused 

Tänapäeval on nimmevalu ja ishiase ravis loobutud voodirežiimist, venitusravist ja fikseerivast korsetist. Ollakse seisukohal, et lamamine ei ole ravi.

Ravimite eesmärgiks on leevendada valu ning vähendada nimmelihaste valu tõttu tekkinud reflektoorset pinget.

Lihtsate nimmevalude puhul tuleb valuvaigistavaid preparaate tarvitada regulaarselt. Ravimite süstimine ei ole soovitav.

Radikulopaatilise valu puhul kasutatakse lisaks ka teisi ravimeid, nt. antidepressante, kuna sellistel inimestel on kroonilise valu kujunemise oht.

Ka kroonilise nimmevalu ravis on omal kohal antidepressandid ning mõnikord ka neuroleptikumid. Väga oluline selliste inimeste puhul on nn. käitumisteraapia – oluline on patsiendile sobivate motivatsioonide leidmine ning füüsilise vormi taastamine.Raviks kasutatakse veel füsioteraapiat - elektriravi, ja manuaalteraapiat nn. selga paika panevat ravi, kuid nende ravimeetodite osakaal on tänapäeval oluliselt langenud.

Väga olulisel kohal nimmevalude ravis on ravivõimlemine, mis aitab leevendada valu ja taastada funktsiooni ägeda perioodi vaibumisel ning väldib kroonilise nimmevalu kujunemist. Kirurgilist ravi rakendatakse põhiliselt sel juhul, kui närvijuurt pitsitavad väljasopistunud disk või lülisamba luulised osad.

Lihtsate nimmevalude puhul tuleb operatiivne ravi väga harva arvesse.

 

Prognoos 

Nimmevaluga kaasnevad 1%-l juhtudest radikulaarsed sümptomid. Nimmevalu ja –radikulopaatia iseloomulikuks tunnuseks on tema kulg ägenemistega, kuid ravimite ja mõõduka füüsilise treeninguga on võimalik ägenemist vältida.

Umbes 90%-l juhtudest taandub nimmevalu 1 kuu jooksul iseenesest ilma spetsiifilise ravita; ishias paraneb umbes 80%-l sõltumata sellest, kas inimest opereeritakse või mitte.

On leitud, et ühe aasta järel on ainult 20% nimmevaluga haigetest ilma valuta, enamikul on valu vähene ja osal on valu ägenenud. Üldiselt paranevad lihtsa nimmevaluga inimesed kiiremini kuikiirguva valuga inimesed.

 

Ennetamine 

Olulisel kohal on mõõdukas sport, mis aitab tugevdada (selja)lihaseid. Suurepärane vahend nimmevalude korral on ujumine, sest sellega treenitakse peaaegu kõiki lihaseid ja koormus lülisambale praktiliselt puudub.

Tüsedatel inimestel tuleks püüda kaalus maha võtta, kuna liigne kehamass avaldab suuremat koormust lülisambale.

Selleks, et vältida selgroo traumasid, tuleks olla ettevaatlik raskuste tõstmisel. Samuti võib tekitada nimmevalusid pidevalt ühes asendis olemine.

Neil inimestel, kellel nimmevalud esinevad korduvalt, on ägenemise korral õige end kohe ravima hakata. Mida varem sellega alustada, seda kiiremini valud mööduvad.

Kirjandus

“Üldarsti käsiraamat 2 “ 1996
“Neuroloogia taskuraamat” 1997
R. Zupping “Nimmevalu ja ishias – põhjused ja levik” Eesti Arst 2000; 79(6): 325-328
A.-E.Kaasik “Nimmevalu ja ishias – konservatiivne ravi” Eesti Arst 2000;79(6):329-332, 334-335
R Zupping “Nimmevalu ja radikuliit” 1990