Haigused ja seisundid

Insult

ka Ajurabandus
Insultus (lad.k)
Stroke (ingl.k)

Seletus
Insult ehk ajurabandus on äkki tekkiv aju veresoonte ummistus või lõhkemine, mille tõttu on häiritud aju verevarustus ning aju ei saa piisavalt hapnikku ja toitaineid.

Ülevaade

Eristatakse kolme insuldi alaliiki: ajuinfarkt, ajusisene verevalandus ja subarahnoidaalne verevalandus. Enamikus tööstusriikides on insult väga sagedasti esinev haigus.
Olulisemad insuldi riskitegurid on kõrge vanus, sugu ja ebatervislik eluviis, tihti ka kõrge vererõhk, suur vere kolesteroolisisaldus ja ka elukeskkonnaga seotud tegurid.
Mõjusamaks riskifaktoriks peetakse vanust – insult tabab valdavalt vanemaealisi. Statistika andmetel on 75–84-aastastel risk insulti põdeda 25 korda suurem kui 45-54-aastastel. Umbes kolmveerandil juhtudest haigestuvad surmaga lõppevasse insulti üle 65-aastased inimesed. Eestis on iga 100000 elaniku kohta aastas 200 insuldi juhtu, millest ligi 80% moodustavad trombide või embolite tekitatud ajuinfarktid ja umbes 20% langeb ajuverevalumite arvele. Surmapõhjuste seas on insult Eestis kolmandal kohal (südameinfarkti ja vähktõve järel).

Tekkepõhjused ja –mehhanismid

Üldiselt seostatakse insuldi tekkimist ebatervisliku eluviisi ja toitumise ning vanusega. Insuldi kordumise riski tõttu tuleks insulti läbipõdenul muuta oma elulaadi (piirata alkoholi tarbimist, lõpetada suitsetamine, jälgida kehakaalu, tegeleda tervisespordiga). Insulti seostatakse ka kõrge vererõhu, suure kolesterooli sisaldusega veres ja elukeskkonnaga. Arvatakse, et on olemas ka seos insuldi ja suhkruhaiguse vahel. Haigus tabab valdavalt vanemaealisi.

Erinevatel insuldi vormidel on mõnevõrra erinevad tekkepõhjused:

1. Ajuinfarkt ehk isheemiline insult
Tekib veresoone ummistuse tulemusel. Sageli on selle põhjuseks nn.veresoonte lupjumine e. ateroskleroos, mille tekkimist soodustavad suitsetamine, suhkrutõbi, kõrge vererõhk, kõrge kolesterooli sisaldus veres, vanus. Ajuinfarkti puhul võib veresoone sulgeda ka embol (veresoont ummistav võõrkeha, mis koosneb tavaliselt verehüüvetest või veresoone seinast vabanenud aterosklerootilistest naastudest). Embolid pärinevad südamest, kui inimene põeb mõnda südamehaigust, või ka kaela suurtest arteritest.

2. Ajusisene verevalandus
Ajuarteri lõhkemisel tekib ajusisene verejooks, mis kutsub esile ajukahjustuse verevalumi ja seda ümbritseva turse tõttu. Riskiteguriks on sageli kõrge vererõhk.

3. Subarahnoidaalne verevalandus
Veresoon lõhkeb kohas, kus juba esineb ajuarteri seina kaasasündinud kotjas väljasopistis ehk aneurüsm. Veri pääseb ajukestade vahele, raskemal juhul surub läbi ka ajukoesse. Sellele seisundile iseloomulikke sümptomeid (äkki tekkinud väga tugev peavalu, teadvushäire) suudavad arstid teistest insuldi liikidest üldiselt kiiresti eristada.

Sümptomid ehk avaldumine

Insuldi sümptomid on indiviiditi erinevad. Nad sõltuvad peamiselt insuldi raskusest, kahjustuse asukohast ajus ning üldisest tervislikust seisundist.

Tavaliselt algab insult äkki (tihti une pealt, tugitoolis istudes).

Haigestumise tunnuseks on ühe kehapoole halvatus koos samapoolsete näolihaste halvatusega - kõige selgemini on näha suunurga allavajumist (ühe ajupoolkera kahjustusel tekivad sümptomid vastaskehapooles).

Sageli kaasneb insuldiga kõnehäire e. afaasia (inimesel on raske rääkida või teiste kõnest aru saada), neelamis- ja nägemishäire (topeltnägemine, vaatevälja väljalangemine, pimedus ühes või mõlemas silmas).

Peaaegu alati koos mõne eelneva sümptomiga (mitte kunagi üksi) tekivad põie- ja seedetegevuse häired, mäluhäired, tasakaaluhäired, pearinglus, rahutus, depressioon, psüühika- ja teadvushäired (inimene võib olla täiesti kontaktitu või väga uimane), peavalu.

Diagnoosimine ehk millised uuringuid võidakse teha ja miks

Kõige esimene asi, mida saab teha on inimese üldise seisundi hindamine - tema reageerimine käsklustele, halvatuse esmase ulatuse hindamine, liigutuste ja jõu hindamine, pulsi ja vererõhu mõõtmine - sellest oleneb esmase abi taktika.

Insuldi diagnoosimisel on levinumaks meetodiks kompuutertomograafia (CT), mis annab olulist teavet kahjustuse lokalisatsioonist ja suurusest. Täpse informatsiooni saamiseks viiakse uuring läbi umbes nädal pärast sümptomite algust. Mõningatel juhtudel tuleks kaaluda konsulteerimist kardioloogiga ja südame ultraheliuuringu vajalikkust.

Ravivõimalused

Kohe pärast haigestumist tuleb alustada taastusraviga, mille eesmärgiks on iseseisvuse saavutamine oma igapäevastes toimingutes. Mõned oskused tuleb uuesti õppida, vahel on vajalik omandada täiesti uusi oskusi, lisaks leida võimalusi ja abivahendeid, et oma puudega elus toime tulla. Haiglas tegeleb füüsilise puude (halvatuse) taastusraviga füsioterapeut, vahel ka tegevusterapeut. Kõnet õpetab logopeed. Hiljem võtab ravimise üle perearst.

Hetkel ei ole teada ühtegi ravimit, mis suudaks närvirakku kahjustuse eest kaitsta. Ravi on peamiselt suunatud põhihaiguse (kõrge vererõhk, südamehaigused, suhkrutõbi jne.) kontrolli all hoidmisele ning tüsistuste vältimisele. Insuldi ravi puhul on väga olulisel kohal hea hooldus ja põetus. Puhtus, liikumine, õige asend voodis ning võimlemine on olulised tüsistuste vältimisel.

Kirurgilise ravi vajalikkuse otsustab neurokirurg. Ajusisese verevalanduse korral rakendatakse kirurgilist ravi väga harva, kuid aju aneurüsmi korral on see oluliseks ravimeetodiks.

Prognoos

Insuldi tõsidust näitab statistika, mille põhjal ühe kuu jooksul pärast haigestumist lõpeb surmaga 17-34% esmastest insuldijuhtudest ja ühe aasta jooksul sureb umbes 40% haigestunuist. ⅓ haigestunuid väljub esimesest haigushoost kahjustusteta, ⅓ jäävad kogu eluks kerged kahjustused ja ⅓ rasked kahjustused.

Paranemise aste, ulatus ja kiirus on väga erinevad. Esimestel nädalatel on paranemine tavaliselt kiirem, hiljem võib sümptomite vähenemise tempo aeglustuda. Paranemine on pikaajaline ja järkjärguline protsess ning seetõttu on oluline varuda kannatust. Insuldi kordumise riski on võimalik langetada elustiili muudatusega. Selleks tuleks piirata alkoholitarbimist, lõpetada suitsetamine, jälgida kehakaalu ja muuta toitumusharjumusi. Soovitatav on mõõdukas kehaline koormus.

Ennetamine

Ennetamisel tuleks eelkõige pöörata tähelepanu tervislikele eluviisidele. Tuleks loobuda rasvastest ja suure soolasisaldusega toitudest, piirata alkoholitarbimist, lõpetada suitsetamine ja tegeleda spordiga. Kõrge vererõhu korral on oluline selle alandamine, samuti tuleks jälgida kolesterooli ja veresuhkru taset veres ja hoiduda stressist.

Kasutatud kirjandus

“Üldarsti käsiraamat 2 “ 1996
R.Saarma “Insuldijärgne taastusravi” 1999
J.Kõrv, M. Roose, A.-E.Kaasik “Ajuinsult: meditsiiniline ja sotsiaalne probleem” eesti Arst, 1995; 6: 515-522
“Mis on insult?” voldik
“Neuroloogia taskuraamat” 1997
Lewis P.Rowland “Merritt´s Textbook of Neurology” 9th. Ed. 1995