Haigused ja seisundid

Impotentsus

Erectile dysfunction, impotence (ingl.k.)

ka erektsioonihäire

Selgitus
Erektsioonihäire on kestev võimetus saavutada või säilitada suguühteks vajalikku erektsiooni ehk suguti jäigastumist.

Ülevaade
Uuringute alusel esineb erineva raskusega erektsioonihäireid 52 %-l meestest vanuses 40-70 eluaastat. Nendest 17%-l esineb kerge raskusastmega, 25%-l keskmise raskusastmega ja 10%-l täielik erektsioonihäire. Peamiste erektsioonihäiret põhjustavate faktorite seas on diabeet ehk suhkruhaigus, südamehaigused, kõrgvererõhutõbi. Kõrge on erektsioonihäirete esinemine meestel, kes on läbi teinud eesnäärmevähi operatsiooni või kiiritusravi.

Tekkepõhjused ja –mehhanismid

Erektsiooni tekkeks on vajalik peenise ja väikese vaagna närvide stimulatsioon, mille tulemusena intensiivistub arteriaalse vere juurdevool peenisesse samal ajal kui venoosse vere äravool vähenebmiinimumini. Seega osalevad erektsiooni tekkes mitmed erinevad organsüsteemid ja erektsiooni häire põhjus võib olla väga erinev.
Erektsioonihäireid võib tekkepõhjuste järgi jagada psühhogeenseteks ja orgaanilisteks. Psühhogeenset laadi erektsioonihäire tekkepõhjuseks võib olla depressioon, pikka aega kestnud stress, ärevus, hirm seksuaalse vahekorra ebaõnnestumise ees. Üle poolte erektsioonihäiretest orgaanilised. Orgaaniliste erektsioonihäirete peamised tekkepõhjused on:
• veresoonkonna haigused, mille tagajärjel tekib arteriaalse vere pealevoolu puudulikkus peenisesse (näiteks suurte veresoonte kahjustumine ateroskleroosi ehk veresoonte lupjumise tagajärjel, väikeste veresoonte kahjustumine diabeedi korral),
• endokriinnäärmete ehk sisenõrenäärmete  talitluse häired (näiteks väikesemahulised testised ehk munandid, madal testosterooni ehk meessuguhormooni sisaldus veres),
• neuroloogilised põhjused (näiteks väikeste närvide kahjustumine diabeedi korral, väikese vaagana närvide kahjustus kirurgilise operatsiooni tagajärjel, seljaaju trauma jt.),
• ravimitest tingitud (mitmesugused meditsiinis kasutatavad ravimid võivad põhjustada erektsioonihäireid, aga ka alkoholi tarbimine ja suitsetamine).

Sümptomid ehk avaldumine

Erektsioonihäire avaldub erektsiooni ehk suguti jäigastumise mittetekkimisena või ei õnnestu erektsiooni säilitada piisavalt kaua sugulise vahekorra läbiviimiseks. Samuti on oluline, et eelpoolnimetatud kaebused oleksid kestnud pikemat aega.

Diagnoosimine ehk milliseid uuringuid võidakse teha ja miks

Äärmiselt oluline on eelnev täpne küsitlus psühhogeensete põhjuste väljaselgitamiseks (lähedase inimese hiljutine kaotus, abielu lahutus, majanduslikud raskused, töökoha kaotus jm.). Samuti peab teadma inimese alkoholi tarbimise ja0 suitsetamise määra kohta, kas ja milliseid ravimeid ta kasutab, eelnevad traumadoperatsioonid ning kaasuvad haigused.

Alati peab teadma kas on säilinud nn. "hommikused erektsioonid" ehk peenise loomulik jäigastumine hommikul tõustes. Vaatluse ja palpatsiooniga uuritakse mehe sekundaarsete sugutunnuste arengut (karvakasvu hindamine, testiste palpatsioon), pulsse jalgadel, neuroloogilist leidu. Vereanalüüsis määratakse veresuhkru ja testosterooni tase.
Vajadusel viiakse läbi spetsiaalsed uuringud peenise verevarustuse ja erektsioonivõime hindamiseks nagu näiteks Doppler-ultraheliuuringarteriograafia (veresoonte hindamine kontrastainega), ravimitega esilekutsutud kunstliku erektsiooni hindamine.

Ravivõimalused

Psühhogeensete põhjuste korral rakendatakse psühhoteraapiat. Vahel aitab lisaks ühekordsest erektsiooni soodustava ravimi manustamisest, et inimene saaks üle esialgsest kartusest ebaõnnestumise ees. Orgaaniliste häirete korral on oluline ka võimalusel erektsioonihäiret esilekutsuva põhihaiguse ravi.
Esialgse vahendina on erektsioonihäirete ravis kasutusel ka spetsiaalsed mehhaanilised vaakumpumba mehhanismiga töötavaid vahendid. Tõsisemate erektsioonihäirete korral kasutatakse medikamentoosset ravi, mida saab vastavast ravimist lähtuvalt kasutada kas peenise siseste süstidena või tablettravina. Teistele ravimeetoditele allumatutel juhtudel on võimalik kirurgiline peenise proteesi paigaldamine.

Prognoos

Psühhogeense erektsioonihäire korral, eriti kui on tegemist noore mehega, kellel pole olnud pikaajalist püsisuhet on paranemine enamasti täielik.
Samas on kaasaegse medikamentoosse raviga saadud üle 50%-l erektsioonihäirega meestest rahuldavaks seksuaalvahekorraks soovitud efekt.  

Ennetamine

Erektsioonihäirete tekke ennetamiseks on oluline tagada mõõdukas kehaline aktiivsus, elada normaalset seksuaalelu, toituda tervislikult, vältida ülemääraseid pingeid tööl ja eraelus. Kahtluste tekkimisel pidada julgelt nõu (meeste)arstiga.

Kasutatud kirjandus

1. Velgre T, “Uroloogia” Tallinn 1979
2. MacFarlane M T, “Urology” 2nd ed. Williams&Wilkins 1995
3. Tanagho E A, “Smith’s General Urology” 15th ed. McGraw-Hill 2000

 

Kas oled osalenud emakakaelavähi sõeluuringus?