Haigused ja seisundid

Hüppeliigeste sidemete vigastus

Hüppeliigese sidemete vigastus
Laesio ligamenti articulatio talocruralis (ld.k.)
Injury ligaments of the ankle joint (ingl k.)

Milles seisneb vigastus?
Vigastus seisneb hüppeliigest toetavate sidemete rebenemises trauma tõttu.

Kuidas tekib vigastus?

Sidemed ehk ligamendid on liigese abiapaadid, mis aitavad liigest stabiliseerida ehk oma õiges asendis hoida.
Hüppeliigest fikseerivad  sidemed paiknevad liigese seesmisel ja välimisel küljel. Sagedamini vigastatakse välimisi sidemeid.
Hüppeliiges võtab osa keharaskuse edasikandmisest pöiale, samuti tasakaalu säilitamisest.
Hüppeliigese sidemete rebend tekib jala väänamisel või hüppelt ebasoodsal maandumisel.

Millised on sümptomid?

Vigastuse sümptomid olenevad sellest, millises mahus ja millised sidemed on vigastatud, kas vigastus on osaline ( rebenenud on osa sidemekiududest ) või täielik. Kõige raskem on vigastuse aste on luumurd koos sidemete rebendiga.
Esimene sümptom peale vigastuse tekkimist on valu. Mõne minuti kuni tunni jooksul tekib vigastuse piirkonda verevalum ja turse.
Sidemete rebendi kerge vormi korral on võimalik valuga jalale toetada. Raske vigastuse korral jalale toetamine valu tõttu pole võimalik.

Diagnoosimine ehk milliseid uuringuid võib vaja minna

Hüppeliigese sidemete vigastuse diagnoosimine algab välisest vaatlusest ja katsumisest. Seejärel tehakse röntgenfilm, et välistada luu vigastust. Spetsiaalne, nn. stressröntgeniülesvõte aitab kindlaks teha ka sidemete vigastuste ulatust.

Ravivõimalused

Peale vigastuse tekkimist tuleks koheselt asetada peale külm kott umbes 30 minutiks. Jalale tuleks koheselt anda rahu ja jäseme peaks tõstma kõrgemale. Kui verevalum kujuneb minutitega peale vigastust, peab pöörduma arsti poole.

Hüppeliigese sidemete rebendite kergemad vormid ravitakse toega ehk ortoosiga. Raskel juhul asetatakse jäse kipslahasele või kasutatakse keerukamat ortoosi e. käigusaabast. Esimestel päevadel võib kasutada ka karke või küünarvarre keppe. Kui on tegemist ainult sidemete rebendiga, kestab kipsravi 2-3 nädalat.
Lisaks tuleks alguses valude ja turse leevendamiseks tarvitada põletikuvastaseid tablette ning istudes ja jäset tuleks hoida pikali olles kõrgemal.

Taastusravi: Peale kipsi eemaldamist on jalg mõni aeg kange, seepärast tuleb teha peale kipsi eemaldamist ravivõimlemist. Kindlasti ei tohi ise eemaldada kipsi varem kui on ette nähtud. Hingedega käigusaapa kasutamisel on liigesjäikus tunduvalt väiksem, kuid spetsiaalseid ravivõimlemisharjutusi tuleb teha ikkagi.
Kui hüppeliigese sidemete vigastust välja ei ravi, siis võivad need korduma hakata. Kindlasti ei tohi hüppeliigest peale ravi lõppu tugevalt koormata olenevalt vigastuse raskusastmest  8-12 nädalat, aga ujumine, jalgratta väntamine on küll soovitav.

Kuidas vigastust vältida?

Eelkõige tuleb kanda sobiva kontsaga jalatsit, konts ei tohi olla väga kõrge. Samuti ei tohiks tormata treppidel ja tänavatel. Sportimsel tuleb kanda sobivaid jalatseid ja alustada treeninguid venituste ja soojendusharjutustega. 


Kasutatud kirjandus:
Jaan Seeder „keletisüsteemi ülekoormushaigused ja spordivigastused.“
S.Terry Canale „Campbell´s Operative Orthopaedic“
Journal of Sport Medicine 

Retsenseerinud: dr. Kaidu Meitern