Haigused ja seisundid

Hüpotüreoos

ka kilpnäärme alatalitlus;
müksödeem
Hypothyreosis (ld.k)
Hypothyroidism (ingl.k)

Selgitus
Hüpotüreoos on seisund, mille puhul kilpnääre ei tooda piisavalt hormoone.

Ülevaade
Hüpotüreoidism põhjustab organismi funktsioonide aeglustumist. Sümptoomid varieeruvad kergetest kuni tõsisteni; kõige tõsisem seisund on müksödeemiline kooma, mis vajab intensiivravi.
Kaasasündinud hüpotüreoosi esinemissagedus on umbes 1 juht 5000 vastsündinu kohta.

Tekkepõhjused ja -mehhanismid

Kilpnääre paikneb kaelal ning toodab hormoone, mis reguleerivad ainevahetust. Kilpnäärmehormoonideks on türoksiin ja trijoodtüroniin.
Kilpnäärmehormoonide tootmist kontrollitakse ajuripatsi ehk hüpofüüsi poolt.

Kõikidel vastsündinutel võetakse 5. elupäeval vereanalüüs, milles uuritakse kilpnääret stimuleeriva hormooni (TSH) taset, et varakult diagnoosida kaasasündinud kilpnäärme alatalitlust.

Kilpnäärme alatalitlust võivad põhjustada mitmed kilpnäärmehaigused: näiteks Hashimoto türeoidiidi puhul on tegemist autoimmuunse protsessiga, mille puhul keha immuuunsüsteem ründab kilpnääret.
Samuti võib põhjuseks olla ajuripatsi puudulik talitlus, mille puhul ei toodeta kilpnääret stimuleerivat hormooni.
Hüpotüreoos võib tingitud olla ka kaasasündinud defektidest, kilpnäärme kirurgilisest eemaldamisest eesmärgiga ravida hüpertüreoosi, kilpnäärme kiiritusest, kilpnäärme põletikest.

Sümptomid ehk avaldumine

Kõige tüüpilisemaks on nõrkuse, väsimuse ja depressiooni tekkimine. Samuti tekivad liiges- ja lihasvalud, suurenenud külmakartus ning menstruatsioonid muutuvad ebaregulaarseteks.
Tavaline on ka kõhukinnisus ja kaalu tõus ning iseloomulikult kare kähisev hääl.

Müksödeemkooma on tänapäeval äärmiselt harva esinev, kuid kõrge suremusriskiga seisund: madal kehatemperatuur, hingamispuudulikkus, pulsisageduse ja vererõhu langus.

Diagnoosimine ehk millised uuringud võidakse teha ja miks

• kilpnäärmehormoonide taseme määramine vereseerumis
• Hashimoto türeoidiidi puhul leitakse vereseerumist autoantikehi ehk vastuaineid
• ultraheliuuring kilpnäärmest ja vajadusel proovitüki  ehk biopsia võtmine
• kilpnäärme uurimine radionukleiidiga (alatalitluse puhul on radionukleiidi salvestumine kilpnäärmesse tugevalt langenud või puuduv)

Ravivõimalused

Ravi eesmärk on kilpnäärmehormoonide asendamine.
Kõige sagedamini kasutatakse selleks levotüroksiini. Püütakse leida kõige madalam annus, millega vaevused taanduvad ning tavaliselt peab levotüroksiini võtma pikka aega, mõnikord kogu elu.
Tuleb jälgida, et ei tekiks kilpnäärme liigtalitluse sümptomeid (ärrituvus, rahutus, kaalulangus, higistamine, südamekloppimine, käte värisemine).

Prognoos

Varajase raviga taanduvad tavaliselt kõik vaevused. Siiski võivad ravimite võtmise katkestamisel hüpotüreoosisümptoomid uuesti avalduda - mõnedele inimestele on vajalik eluaegne asendusravi kilpnäärmehormoonidega.
Haigestumist soodustavad:
• vanus >50 aasta
• naissugu
• rasvumine
• eelnenud kilpnäärmeoperatsioon
• kaelapiirkonna kiiritusravi

Ennetamine

Kaasasündinud hüpotüreoosi avastamiseks tehakse vastsündinutele sünnitusmajas  vereanalüüs ja vajadusel alustatakse kohe asendusravi kilpnäärmehormoonidega.  
Hüpotüreoosi ennetada ei saa.