Haigused ja seisundid

Hüpertüreoos

ka Kilpnäärme ületalitlus;
türeotoksikoos
Thyreotoxicosis (lad.k)
Hyperthyroidism (ingl.k)

Seletus
Hüpertüreoos on kliiniline sündroom, mis on tingitud veres ringlevate kilpnäärmehormoonide sisalduse suurenemisest ning nende ülemäärasest toimest organismis.

Ülevaade
Kilpnääre on liblikat meenutava kujuga sisesekretsiooninääre, mis paikneb kaelal. Täiskasvanu kilpnääre kaalub 20-40 g. Kilpnääre toodab hormoone, mille toimekohaks on kogu keha rakud.
Kilpnäärmehormoonide summaarne toime väljendub kasvu, arengu ja seksuaalse küpsemise tagamises nt. häired kilpnäärme talitluses on üheks levinud põhjuseks menstruatsioonitsükli häiretele.

Tekkepõhjused- ja mehhanismid

Hüpertüreoos on põhjustatud kas liigsest hormoonide tootmisest kilpnäärmes või siis  hormoonide suurenenud vabanemisest kilpnäärmest.
Hüpertüreoosi võivad põhjustada : Gravesi tõbi (seotud immunoloogiliste mehhanismidega, on põhjuseks 85%-l hüpertüreoosijuhtudest), kilpnäärme-, ajuripatsi-, munandite - või munasarjade kasvajad, kilpnäärmepõletikud, liigne kilpnäärmehormoonide tarbimine (ravi eesmärgil kilpnäärme alatalitluse puhul) ning liigne joodi tarbimine.

Sümptomid ehk avaldumine

• kaalukaotus
• suurenenud söögiisu
• närvilisus, kerge ärrituvus, rahutus
• kuumatalumatus, suurenenud higistamine
• soe, niiske nahk
• haprad, õhukesed juuksed
• väsimus, roidumus
• lihaskrambid
• luuvalud
• sooletegevuse kiirenemine (võimalik ka kõhulahtisus)
• ebaregulaarne menstruatsioon
• võib esineda ka kilpnäärme suurenemine (struuma ehk hõõtsik)
• südamerütmihäired, südamekloppimine
• suured, punnis silmad (immunoloogilise mehhanismiga hüpertüreoosi puhul)
• türeotoksiline kriis - võib tekkida iseeneslikult hüpertüreoosi foonil, kui kilpnäärme ületalitlust põdevale inimesele manustada joodi või peale hüpertüreoosi ravi lõpetamist. Iseloomulik on tugev südamekloppimine, pulsi kiirenemine, kõrge palavik, tugev higistamine, veekaotus organismist, hirmutunne, rahutus, oksendamine, kõhulahtisus, lihasnõrkus. Edasi võivad kujuneda teadvushäired ning kooma võimaliku neerupealiste puudulikkusega ning vereringeseiskusega. Türeotoksilise kriisi ravi toimub haiglas intensiivraviosakonnas.

Diagnoosimine ehk milliseid uuringuid võidakse teha ja miks

• kilpnäärmest sonograafia (ultraheli) - võimaldab leida nt kasvajasõlmi või kilpnäärme kuju, ehituse või mahu muutusi,
• kilpnäärmekoest proovitüki (biopsia) võtmine - rakkude seisundi täpsustamiseks - sagedamini tehakse kasvaja leidmisel, et täpsustada selle hea- või halvaloomulisust,
• kilpnäärme uurimine radionukleiididega (seda nimetatakse stsintigraafiaks) - nö märgistatud ainetega tehakse kindlaks kilpnäärme ainevahetus - kas aine jaguneb ühtlaselt, , koondub teatud piirkonda vm. Vastavalt sellele on võimalik oletada erinevate hüpertüreoosi põhjustanud tegurite üle.
• kilpnäärmehormoonide määramine veres - tavaliselt on TSH (hormoon, mis vabaneb ajuripatsist ning stimuleerib kilpnäärmehormoonide tootmist ja vabanemist kilpnäärmes) hulk veres vähenenud; kilpnäärmehormoonide (T3, T4) kontsentratsioon veres on tõusnud
• immunoloogilise mehhanismiga kujunenud hüpertüreoosi puhul leitakse verest autoantikehad

Ravivõimalused

Raviviisi valik sõltub vanusest ja hüpertüreoosi vormist. Hüpertüreoosi võib ravida medikamentoosselt, kirurgiliselt ning radiojoodiga.
1. Ravimid - türeostaatikumid blokeerivad keemiliselt kilpnäärmehormoonide sünteesi. Igasuguse põhjusega hüpertüreoosi ravitakse türeostaatikumidega kilpnäärmefunktsiooni normaliseerumiseni. Südamepekslemise, higistamise ja ärevuse leevendamiseks kasutatakse beetablokaatoreid (näiteks propranolool).
2. Operatsioon - alati tuleb kilpnäärme funktsioon enne lõikust türeostaatilise raviga normaliseerida. Alles seejärel opereeritakse kilpnääre peaaegu täies ulatuses, säilitades ainult ca 4 ml kilpnäärmekude. Operatsiooniga võivad kaasneda ka mõned tüsistused: kilpnäärme alatalitlus, häälepaelte vigastus, kõrvalkilpnäärmete puudulikkus (kõrvalkilpnäärmed toodavad parathormooni, mis tõstab veres kaltsiumi hulka).
3. Radiojoodravi - radiojood takistab kilpnäärmehormoonide vabanemist. Seda kasutatakse immunoloogilise mehhanismiga tekkinud hüpertüreoosi raviks; juhtudel, kui peale kilpnäärme opereerimist tekib uuesti kilpnäärme ületalitlus ning kui operatsioon kilpnäärme eemaldamiseks on mingil põhjusel vastunäidustatud. Radiojoodravi ei kasutata lastel kasvueas, rasedatel ja imetavatel emadel ning juhtudel, kui kahtlustatakse pahaloomulist kasvajat.

Radiojood- ja operatiivse ravi järel on oluline pidevalt (kogu elu!) jälgida, et ei kujuneks kilpnäärme alatalitlust.

Prognoos

Üldiselt on hüpertüreoos ravitav, vaid väga harva võib põhjustada surma.

Riskitegurid

Hüpertüreoosi riskitegurid on seotud kilpnäärmeületalitlust põhjustavate haigustega.

Ennetamine

Võimalik on ennetada ainult liigsest jooditarbimisest põhjustatud hüpertüreoosi.