Haigused ja seisundid

Hüpertensiivne retinopaatia

ka silmakahjustus, kõrgvererõhutõvest
Hypertensive retinopathy (ingl.k)

Seletus
Silma võrkkesta kahjustus, mille põhjustajaks on kõrge vererõhk.

Ülevaade
Pikaajaline kõrge vererõhk kahjustab silma võrkkestas olevaid väikeseid veresooni, mistõttu halveneb nägemine. Hüpertensiivne retinopaatia, veresoonte kahjustus, on tavaliselt vanemate kõrgvererõhutõbe põdevate inimeste haigus. Väljakujunenud kahjustuse korral nägemist parandada ei saa, kuid edasist halvenemist on kõrgvererõhutõve raviga võimalik ära hoida.

Tekkepõhjused ja -mehhanismid

Vananedes tekib inimese arterioolides ehk väikestes arterites skleroos – arteriseinad kõvastuvad ja paksenevad. See on loomulik vananemise protsess. Pidev kõrge vererõhk aga kiirendab seda protsessi.
Skleroos muudab veresoonte seinad vähem elastseks ning kõrge vererõhu mõjul võivad need lõhkeda. Silmapõhja tekivad verevalumid ning aladele, kus veresoon lõhkes, tekivad vervarustushäirega laigud. Nendes piirkondades on häiritud ka võrkkesta töö (valgussignaalide saatmine ajju). Kui vererõhk taas normaalseks saab, võivad verevarustushäirega alad kaduda.
Kahjustunud arterioolide seinad muutuvad läbilaskvamaks ning sealt imbuvad silmapõhjale veres ringlevad rasvad ja mõned valgud. Need moodustavad silmapõhjas kollakaid kogumikke, mida võib silmapõhja spetsiaalse instrumendiga vaadates näha.
Raske kõrgvererõhutõve korral tekib turse ka nägemisnärvis. Selle põhjuseks on närvi ümbritsevate väikeste veresoonte seinas olevate väikeste lihaste hävinemine kõrge vererõhu tulemusena ning veresoonte seinad venivad välja ja hakkavad vedelikku läbi laskma. Vedelik koguneb ümbritsevasse koesse ning tekib turse.
Väga harva tekib pideva väga kõrge vererõhu foonil silmapõhja arteri aneurüsm. See on suur kotjas väljasopistis, mis on tingitud arteri seina nõrgenemisest ateroskleroosi tõttu. Kui aneurüsm lõhkeb, valgub veri klaaskehasse ning nägemine halveneb või kaob. 

Sümptomid ehk avaldumine

Algjärgus sümptoome pole ning enamasti avastatakse kõrgvererõhupuhune võrkkesta kahjustus juhuslikult või rutiinse kontrolli käigus.
Alles haiguse hilisjärgus muutub nägemine häguseks, silmade ees virvendab ja vahel võib kaduda osa nägemisväljast – inimesele jääb mulje, et osa silmast on kinni kaetud. Sümptoomid ei pruugi mõlemas silmas võrdselt esineda.

Diagnoosimine ehk millised uuringud võidakse teha ja miks

Nägemisteravuse uurimine spetsiaalsete tabelite abil.
Silmapõhja vaatlus. Selleks, et näha võrkkesta, tilgutatakse silma pupilli laiendavat lahust ning vaadatakse seejärel läbi pupilliava silmapõhja.
Oftalmoskoopia – see on meetod, mille abil uurib arst silma sisemust, antud juhul võrkkesta. Selleks kasutatakse väikest käeshoitavat instrumenti, oftalmoskoopi, läbi mille arst silma vaatab. Teine võimalus – arst suunab otsmikupeegli abil silma valgust ja vaatab läbi luubi silma.
Nägemisväljade uurimine – selleks on spetsiaalne tahvel, mille abil saab kindlaks teha kui palju on nägemisväli kitsenenud.

Ravivõimalused

Kõrgvererõhutõve ravi. Kui raviga suudetaks kontrolli all hoida vererõhu tase, on retinopaatia tekke oht väiksem.
Aneurüsme ravitakse laseri abil – aneurüsm kalgendatakse, et ta ei lõhkeks. Kui aneurüsm lõhkeb ja klaaskeha täitub verega, on ainus raviviis klaaskeha eemaldamine ning asendamine läbipaistva geeliga, et nägemist taastada.

Prognoos

Kuna silmapõhjas toimunud muutused võivad jääda pöördumatuks, on oluline püüda neid vältida või nende arengut peatada. See saavutatakse vererõhu hoidmisega võimalikult normaalsel tasemel.
Prognoos on parem, kui silmapõhjas pole tekkinud verevalumeid.
Halvematel juhtudel võib nägemine hoopis kaduda.

Ennetamine

Kõrgvererõhutõve korralik, pidev ravi. Kindlasti peab meeles pidama, et kõrgvererõhutõbi ei ole mööduv haigus. Rohtu tuleb võtta ka siis, kui enesetunne on hea ja vererõhk normis.