Haigused ja seisundid

Hüpertensiivne kriis

ka hüpertooniline kriis
Crisis hypertonicus (ld.k)
Hypertensive crisis (ingl.k)

Seletus
Vererõhu kõrgenemine tasemeni, mis võib olla potentsiaalselt eluohtlik ning mis vajab kohest arstiabi.

Ülevaade
Hüpertoonilise kriisi ajal võib olla kõrgenenud süstoolne (>210 mmHg) või/ja diastoolne (>120 mmHg) vererõhk. Ohtlikum on süstoolse vererõhu ekstreemne tõus, kuna suureneb risk mitmete tüsistuste (insult, südameinfarkt, äge südame puudulikkus) tekkeks hoo ajal.

Tekkepõhjused ja –mehhanismid

Hüpertensiivne kriis võib tekkida nii hüpertooniatõvega haigel kui ka teiste seisundite korral. Nendeks on rasedustoksikoos, ajuinsult, aordi kihistuv aneurüsm (kotjas laiend), südameinfarkt, peatrauma, süsteemsed sidekoehaigused, ravimmürgistus, kasvajad ning neeruhaigused.
Hüpertoonilist kriisi mõistetakse kui vererõhku kontrollivate mehhanismide häirumist või dekompensatsiooni.

Sümptomid ehk avaldumine

Ülikõrge vererõhuga inimene on ärritunud, kaebab peavalu ning pearinglust ja iiveldust. Pulss on kiire ning võivad esineda valulikud torked südame piirkonnas. Ka nägemine võib olla halvenenud.
Kuna kõrge vererõhuga haigel häirub normaalne organite verevarustus, võib tekkida teadvushäire ning südamelihase infarkt.
Kõrgele vererõhule võib kaasneda kopsuturse ehk vedeliku peetumine kopsudes, mis põhjustab hingamishäireid.

Diagnoosimine ehk millised uuringud võidakse teha ja miks

Peamiseks hüpertoonilise kriisi diagnoosimise võimaluseks on vererõhu mõõtmine. Mõõtmisel leitud ülikõrge vererõhk on diagnoosi aluseks.
Tavaliselt teostatakse ka südamefilm ehk elektrokardiogramm, kus võib näha verevarustuse häiretest põhjustatud muutusi ning võimaldab hinnata ka südameinfarkti olemasolu või puudumist.

Ravivõimalused

Kriisi ravi peab alustama koheselt, kuid oluline on vererõhu aeglane alandamine, et ei tekiks tüsistusi järsu verevarustuse vähenemise tõttu. Tavaliselt kasutatakse mitmeid erineva toimega vererõhku alandavaid ravimeid kombinatsioonis (kaptopriil, atenolool, labetalool, furosemiid jt.). Ravimite valik ning teiste ravivõtete kasutamine sõltub kaasuvatest sümptomitest või tüsistustest.
Kui kriis esialgse raviga ei taandu, viiakse inimene haiglasse.

Prognoos

Ravimata hüpertoonilise kriisi suremus on ligi 90%. Surma põhjusteks on sagedamini südamepuudulikkus, insult või südame infarkt. Mida kiirem ning agressiivsem on ravi, seda soodsam on ka prognoos.

Ennetamine

Hüpertensiivset kriisi ei saa alati ennetada, kuid oluline on jälgida pidevalt oma vererõhku ning korrektselt tarvitada ettekirjutatud ravimeid, et vältida vererõhu kõikumisi.

Kasutatud kirjandus:
The Merck Manual, 1992
Harrissons Principles of Internal Medicine, 1998
Sisehaigused, 1999

 

 

Kas oled osalenud emakakaelavähi sõeluuringus?