Haigused ja seisundid

Hüperoopia

Hyperopia (lad.k)
Farsightedness (ingl. k)

ka kaugnägelikkus

Seletus 
Nägemishäire, mille puhul inimene näeb lähedal asuvaid objekte häguselt, kaugel asuvaid aga selgelt.

Ülevaade
Umbes 25% inimestest esinev seisund, mispuhul valguskiired ei lõiku võrkkesta pinnal, vaid jõuavad selleni enne, kui nad on jõudnud koonduda. Selle põhjuseks on kas sarvkesta ehituse häire või muutused silmamuna suuruses. Tulemuseks on lähemal asuvate esemete paistmine hägustena.

Tekkepõhjused ja -mehhanismid

Kaugnägelikkus tekib, kui inimese silmamuna läbimõõt eest taha on liiga lühike. Seetõttu ei ristu valguskiired silma võrkkesta pinnal, vaid sellest kaugemal. Kuna valgus ei lange koondatult võrkkestale, ei jõua ajju teravat kujutist ja inimene näeb häguselt.
Kaugnägelikkus on pärilik. Mõnedel lastel on see juba kaasasündinud, kuid sageli kasvab laps sellest ise välja – lapse kasvades kasvab pisut ka silmamuna.

Sümptoomid ehk avaldumine

Häiritud on lähedale nägemine.
Peavaludsilmade pingutamine, kui on vaja keskenduda lähedal asuvatele objektidele (lugemine, käsitöö jne).  

Diagnoosimine ehk milliseid uuringuid võidakse teha ja miks

Kontrollitakse nägemisteravust selleks mõeldud tabelite abil.
Mõõdetakse ka silma refraktsioonivõimet ehk valguskiirte koondamisvõimet spetsiaalse läätsede süsteemist koosneva  aparaadi abil. Nii saab määrata kõige sobivamad prillid või kontaktläätsed. Enne refraktsiooni mõõtmist on soovitatav silmi võimalikult vähe pingutada ning mõnda aega mitte kanda kontaktläätsi. Siis on testi tulemused kõige objektiivsemad.
Uurimine pilulambiga. Pilulamp on mikroskoobiga varustatud seadeldis, mis võimaldab uurida peaaegu kogu silma.
Silmapõhja uuring. Selleks tilgutatakse silma pupilli laiendavaid tilku ning läbi avatud pupilli uuritakse silma sisemust.

Ravivõimalused

Noorematel inimestel pole sageli vaja prille või kontaktläätsi kanda, kuna nende silm suudab nägemisvea läätse pingutades kompenseerida.
Kaugnägelikkust on võimalik korrigeerida prillidekontaktläätsede ja operatsiooni abil.
Operatsioon tehakse siis, kui prillide või läätsedega pole võimalik nägemist korrigeerida või kui need häirivad inimest kas tema töös või harrastustes.
Kuna sarvkest määrab 40% nägemisteravusest, on võimalik nägemist korrigeerida, kui teha operatsioon sarvkestale ja muuta selle kumerust. Selleks kasutatakse imepeenikest nuga või laserit.

Operatsiooni tulemus sõltub nägemiskahjustuse ulatusest. Tänapäevase tehnikaga on võimalik täielikult korrigeerida kaugnägelikkust kuni 6 dipotrit.

Prognoos

Prognoos on hea, prillide, kontaktläätsede või operatsiooni abil saab seda nägemishäiret peaaegu täielikult korrigeerida.

Ennetamine

Ennetamine pole võimalik, kuid arvestades riskifaktoreid, on võimalik varane diagnoosimine ja vahelesegamine.

Kas oled osalenud emakakaelavähi sõeluuringus?