Haigused ja seisundid

Hüperkortisolism

Syndroma Cushingi (ld.k)
Morbus Cushingi (ld.k)
Cuchings syndrome (ingl.k)
Cushings disease (ingl.k)

ka Cushingi südroom

Selgitus
Cushingi sündroom on haigus, mis on põhjustatud glükokortikoidhormoonide liiga kõrgest tasemest organismis või vastavate ravimite tarvitamisest.

Ülevaade
Liigne neerupealiste hormooni tootmine või manustamine tekitab mitmeid häireid organismi ainevahetuses - nahk õheneb, luud hõrenevad, tekib erilist tüüpi rasvaladestus, kujunevad muutused sugufunktsioonides. Olenevalt põhjustest võib haigus olla pöörduv.
Seda haigust esineb suhteliselt harva, keskmiselt haigestub igal aastal 10-15 isikut miljoni kohta. Kõige sagedamini haigestuvad 20-50 aasta vanused isikud.

Tekkepõhjused ja -mehhanismid

Ajuripats toodab kortikotroopset hormooni, mis stimuleerib neerupealiseid. Neerupealised aga toodavad glükokortikoidhormooni -- kortisooli. Üks kortisooli kõige tähtsamatest ülesannetest on aidata organismil reageerida igasugusele stressile. Seetõttu on näiteks kolmel viimasel raseduskuul ning ka tipp-sportlastel kortisoolitase kõrge.
Alkohoolikutel ning depressioonis inimestel võib kortisooli tase samuti kõrgenenud olla. Sel juhul on tegemist nn. pseudocushingi sündroomiga.

Cushingi sündroom avaldub siis, kui organismis liiga kõrge kortisooli tase. Seda võivad aga põhjustada mitmed haigused ning seisundid:
• Enamus Cushingi sündroomi juhtudest on põhjustatud ajuripatsi healoomulisest kasvajast  ehk adenoomist. Kasvaja toodab liiga palju kortikotroopset hormooni. Seda vormi tuntakse Cushingi haiguse nime all.
• ektoopiline ehk nö koldeväline kortikotrooopse hormooni tootmine hea- või pahaloomuliste kasvajate poolt, mis asuvad mujal kui hüpofüüsis. Üle pooltel juhtudest on sel juhul tegemist kopsukasvajaga. Meestel esineb seda vormi 3 korda sagedamini kui naistel.
• neerupealiste healoomuline kasvaja ehk adenoom, mis toodab liigsel hulgal kortisooli.
• neerupealiste pahaloomulised kasvajad on kõige harvem Cushingi sündroomi põhjustajateks. Vähirakud toodavad liigsel hulgal ka teisi neerupealiste hormoone peale kortisooli.

Sümptomid ehk avaldumine

Erinevaid ilminguid on palju: nahk muutub õhetavaks ja kuivaksjalad ja käed kõhnuvad, tekib kuunägu ning turjale koguneb ebatavaliselt palju rasvkudetkehakaal suureneb.
Kergesti tekivad nahaalused verevalumid ehk „sinikad“, vigastused paranevad visalt.
Kõhule võivad tekkida lillakad venitusarmid ehk striiad.
Luud on nõrgad ning üsna tavalised igapäevased tegevused (näiteks kummardumine, toolilt tõusmine, millegi tõstmine) võivad põhjustada seljavalusid ning isegi roiete ja lülisamba murde.

Paljudel esineb tugev väsimuslihasnõrkuskõrge vererõhk ja tõusnud veresuhkru tase.
Sageli lisandub ka kerge ärrituvusärevus ning depressioon.

Naistel esineb sageli liigne karvakasv näolkaelalrinnalkõhul ja reitel. Menstruatsioonid võivad muutuda ebaregulaarseteks või hoopis ära jääda.
Meeste viljakus ja libiido võivad olla vähenenud.

Diagnoosimine ehk millised uuringud võidakse teha ja miks

Sageli on Cushingi haigust põdeval inimesel väga tüüpiline välimus, mis juba viitab võimalikule diagnoosile.
Vere- ja uriinianalüüsist määratakse mitmete hormoonide sisaldust.
Kui kahtlustatakse haiguse põhjusena kasvajat, siis teostatakse selle leidmiseks kompuuter- või magnettomograafiline uuring.

Ravivõimalused

Kui Cushingi sündroomi põhjuseks on kasvaja, siis võimalusel see eemaldatakse kirurgiliselt.
Kui ei ole võimalik kasvajat eemaldada, siis vahel kasutatakse kiiritusravikeemiaravi või kortisooli tootmist blokeerivaid ravimeid.  
Kui aga hiaguse on põhjustanud pikaajaline hormoonravimite tarvitamine, on teatud juhtudel võimalik vastava ravimi annust vähendada.

Prognoos

Kasvaja eemaldamise järgselt võib inimene saada täiesti terveks, kuid oht on alati kasvaja taastekkeks.
Pahaloomuliste kasvajate korral on prognoos halvem ning oleneb kasvaja tüübist.

Ennetamine

Cushingi haigust ei ole võimalik ennetada.
Kui teatud haiguse puhul on pikaajaliselt vajalik kasutada glükokortikoidravimeid, siis alati leitakse vähim annus, mis on selle seisundi ravimiseks vajalik. See aga ei välista Cushingi haiguse teket ja on seega paratamatus.