Haigused ja seisundid

Hüperkolesteroleemia

Hyperlipidemia (ld.k)
Hyperlipidemia (ingl.k)

ka hüperlipideemia

Selgitus
Hüperlipideemia on üldmõiste, mis tähendab lipiidide (triglütseriidid, kolesterool jt.) normi ületavat taset veres.

Ülevaade
Lipiidid ehk rasvade koostisosad täidavad organismis väga mitmesuguseid ülesandeid.
Häired lipiidide tasakaalus võivad seetõttu viia mitmete haiguste tekkele: südame-veresoonkonnahaigused, diabeet, infarkt, jämesoole-, rinna- ja eesnäärmevähk.
Hüperlipideemia esinemissagedus on umbes 1 juht 100 inimese kohta. Meestel esineb sagedamini kui naistel.
40-aastaste ja vanemate inimeste seas on > 50%-l Lääne-Euroopa rahvastikust kolesterooliväärtus üle 5 mmol/l.

Tekkepõhjused ja -mehhanismid

Lipiididel on organismis palju ülesandeid: nad annavad energiat, moodustavad nahaaluse rasvkoe, aitavad organismil omastada teatud vitamiine (A, D, E, K), moodustavad närvijuuri kaitsva müeliintupejne.
Lipiidid võivad veres olla kolesteroolinatriglütseriididena ning lipoproteiinidena. Lipoproteiinid on segamolekulid, mille abil toimub lipiidide transport veres. Nad sisaldavad valgulist osa, kolesterooli, triglütseriide ning ka antioksüdante (vitamiin E)

Lipoproteiinid jagunevad 4 põhiklassi: külomikronid (transpordivad toiduga saadud lipiide kudedesse),väga madala tihedusega lipoproteiinid (VLDL), madala tihedusega lipoproteiinid (LDL) ning kõrge tihedusega lipoproteiinid (HDL, "hea kolesterool", kaitsev faktor südamehaiguste eest).
Normaalsed lipiidide väärtused vereseerumis on :
• triglütseriidid <2,5 mmol/l
• kolesterool <6,5 mmol/l
• LDL-kolesterool <4,0 mmol/l
• HDL-kolesterool >3 mmol/l

Sõltuvalt sellest, millist tüüpi lipiidide tase on veres kõrgenenud, eristatakse mitmeid hüperlipideemiate tüüpe, osadel juhtudel on põhjuseks geneetilised ehk pärilikud tegurid.
Lipiidide ainevahetuse häierid võivad põhjustada kilpnäärme alatalitlus ja suhkurtõbi, soodustavateks seisunditeks on anoreksiaajuripatsi eessagara puudulikkusliigne alkoholi tarbimineülekaalneeru- ja maksahaigused, teatud ravimid (rasestumisvastased tabletid, kortikosteroidid, östrogeen, mõned uriinieritumist soodustavad ravimid, beetablokaatorid) ning loomulikult ka toitumistavad (rasva hulk moodustab >40% dieedist, kolesterooli saadakse toiduga >300 mg päevas).
Kõige tuntum lipiidide ainevahetuse häire on hüperkolesteroleemia, samuti ateroskleroos ehk veresoonte lupjumine.

Sümptomid ehk avaldumine

Sümptomid olenevad sellest, millis(t)e lipiidi(de) ainevahetuse häirega on tegemist:
• ateroskleroosi tagajärjel tekkinud haigused (südame isheemiatõbisüdameinfarktajuinsult)
• kõhunäärmepõletik ning rasvmaks võivad esineda triglütseriidide hulga suurenemisel.
• ksantoomid (kihelevad väikesed kollased sõlmekesed, mis on tekkinud triglütseriidide ladestumisest nahas) kannakõõlusel, sõrmede vahelistes voltides
• ksantelasmid (LDL-lipiidide kuhjumine silmakoopa ümber)

Diagnoosimine ehk millised uuringud võidakse teha ja miks

• lipiide määramine veresanalüüsist - üks mõõtmine ei anna usaldusväärset pilti, enne ravi alustamist tuleks lipiide taset määrata vähemalt 2-3-st vereproovist. Analüüsid on soovitav võtta peale 12 tunnist paastu.
• ultraheliuuring ksantoomide avastamiseks
Sageli kahtlustatakse lipiidide häireid alles selle tüsistusena tekkinud haiguse puhul. Kuna näiteks kolesterooli sisalduse suurenemine ei pruugi anda mingisuguseid kaebusi, siis on häire hiline avastamine üsna tavaline.
Lisauuringud teostatakse sõültuvalt sellest, millise haiguseni on hüperlipideemia viinud.

Ravivõimalused

Ravi eesmärk on vähendada riski ateroskleroosi ja kardiovaskulaarsete haiguste tekkeks.
• Dieetravi on esimeseks sammuks kerge kuni mõõduka hüperlipideemiaga patsientide ravis. Ülekaalulistel on kindlasti vaja saavutada normaalne kehakaal. Toidus peaks rasvu olema <30% üldkaloraazist, loomsete rasvade asemel tuleks eelistada taimseid rasvu, kolesterooli tuleks tarbida <300 mg päevas (1 munakollane sisaldab 270 mg kolesterooli!)
• Oluline on ka vallandavate põhjuste kõrvaldamine: diabeedi adekvaatne ravikilpnäärme alatalitluse ravialkoholist hoidumine.
• Ravimid on näidustatud, kui maksimaalse dieetraviga ei õnnestunud 2 kuu jooksul lipiide taset veres vähendada.  Kui kolesterooli tase on väga kõrge, alustatakse kolesterooli taset langetavate ravimite kasutamist paralleelselt dieediga.
Ravimi valik sõltub sellest, millise hüperlipideemiaga on tegemist. Põhiliselt kasutatakse fibraate(klofibraat) ja statiine (pravastatiin).

Prognoos

Dieet ja ravimite kasutamine kestab suure tõenäosusega kogu elu. Ravi efektiivsuse hindamiseks ja ravi korrigeerimiseks on vajalik perioodiline lipiide taseme määramine veres.
Mida paremine järgitakse ravirežiimi, seda väiksem on tõenäosus tüsistuste (südameinfarkt, ajuinsult jt) tekkeks.

Ennetamine

Hüperlipideemiast põhjustatud haiguste ennetamisel on oluline osa sõeluuringutel ehk skriiningul. Lipiidide taset soovitatakse kontrollida iga 5 aasta järel, alustades 20. ja 30. eluaasta vahel.
Hüperlipideemia vältimisel on oluline tervislik toitumine, normaalse kehakaalu saavutamine/säilitamine, ning kolesterooli tarbimise piiramine.
NB! Hüperlipideemia on ennetatav!