Haigused ja seisundid

Hüperaldosteronism

ka hüperaldosteronism
Syndroma Conni (ld.k)
Conn’s syndrome (ingl.k)

ka Conni sündroom


Seletus
Haigus, mille korral toodavad neerupealised liigselt hormoon aldosterooni.

Ülevaade
Hüperaldosteronismi korral häirub naatriumi ja kaaliumi tasakaal organismis, mis viib kõrgenenud vererõhu tekkele.
Primaarne hüperaldosteronism on harvaesinev haigus: umbes 2 juhtu aastas 100 000 inimese kohta. Sagedamini esineb 30-50 aastastel naistel. Lapsed haigestuvad väga harva.

Tekkepõhjused ja -mehhanismid

Aldosteroon on neerupealistes toodetav hormoon, mis reguleerib naatriumi ja kaaliumi tasakaalu organismis.
Enamasti on liigse aldosterooni tootmise põhjuseks neerupealiste healoomuline kasvaja (adenoom), harvematel juhtudel võib tegemist olla neerupealiste koore rakkude arvu suurenemisega (hüperplaasiaga) või pahaloomulise kasvajaga (kartsinoomiga).
Aldosterooni liig põhjustab häireid elektrolüütide (naatrium, kaalium, kloor) tasakaalus, mistõttu tekivad haigusilmingud.
Conni sündroom võib kujuneda ka teiste haiguste tagajärjena (kõrgvererõhutõbisüdame puudulikkusmaksatsirroos).

Sümptoomid ehk avaldumine

Üldisteks sümptomiteks on lihasnõrkusväsimus ning peavalud.
Esineb kõrge vererõhk, inimesel on pidev janu ning suureneb uriinieritus.
Võib tekkida tundlikkuse muutusi ehk paresteesiaid (nn “sipelgate jooksmine”), samuti südame rütmihäireid.

Diagnoosimine ehk millised uuringud võidakse teha ja miks

Esmalt teostatakse tavaline läbivaatus ning mõõdetakse vererõhku.
Vereanalüüsist määratakse elektrolüütide ning uriinist aldosterooni sisaldus.
Kompuutertomograafilise uuringu abil saab hinnata, kas neerupealistes esineb kasvajat.
Elektrokardiogrammis ehk südamefilmis võivad ilmneda kaaliumi madalale tasemele iseloomulikud muutused. 

Ravivõimalused

Kui tegemist on neerupealise kasvajaga, siis eemaldatakse see kirurgiliselt.
Pahaloomulise ning siirdeid (metastaase) andva kasvaja korral teostatakse  lisaks ka keemiaravi.
Kui neerupealised on mõlemapoolselt suurenenud  ehk hüperplaseerunud, kasutatakse vererõhku alandavaid ravimeid ning selliseid aineid, mis takistavad aldosterooni mõjumist organismis (spironolaktoon).

Toiduvalikust on vajalik välja jätta liigne soola tarbimine.

Prognoos

Iseseisvalt tekkinud hüperaldosteronismi prognoos on varajase diagnoosimise ning raviga hea. Teiste haiguste tagajärjel tekkinuna on prognoos mõnevõrra halvem, sõltudes otseselt põhihaiguse kulust ja iseloomust.

Ennetamine

Conni sündroomi tekkimist ei ole võimalik ennetada.