Haigused ja seisundid

HIV

Omandatud immuunpuudulikkuse sündroom;
Acquired Immune Deficiency Syndrom (AIDS) (ingl.k.)

vt ka AIDS

Seletus
AIDS on sugulisel teel ning verega leviv viirushaigus, mille puhul inimese organism kaotab võime võidelda nakkustega.

Ülevaade
Eestis on avastatud 2069 HIV-positiivset (dets.2001), kellest 7 on AIDS-i haiged. Aastate jooksul on surnud 47 nakatunut.
AIDS-i põhjustab inimese immuunpuudulikkuse viirus (HIV - Human Immunodeficiency Virus), mis hävitab inimese immuunsüsteemi ning mille vastu praegu veel tõhusat ravi ei ole.
Kui inimene nakatub HIV-iga, hakkavad tema veres ringlema viiruse vastu suunatud spetsiifilised antikehad. Neid on võimalik leida vereanalüüsi abil. Inimesi, kellel need antikehad veres ringlevad, nimetatakse HIV-positiivseteks ehk viirusekandjateks.

Tekkepõhjused ja -mehhanismid

HIV levib verespermatupevedelike ja rinnapiima kaudu.
Nakatunud inimese kehavedelike sissepääs teise inimese organismi võib toimuda tupepärakupeenise või lahtiste haavade ja veenide kaudu.
Seega võib viirus levida kaitsmata tupe-, suu- ja anaalseksi ajal ning nõelte ja/või süstalde ühisel kasutamisel rohtude või narkootikumide süstimiseks. 
HIV võib levida ka vereülekandel või organite siirdamisel, kuigi see on muidugi väga ebatõenäoline võimalus, sest doonoreid kontrollitakse.
Viirusesse nakatunud ema võib oma lapsele viiruse edasi anda juba enne sündisünnitusel või rinnapiimaga toitmisel.
Süljes, pisarates, ninaeritistes, higis ja uriinis on HIV-d nii vähe, et nende kehavedelike kaudu nakkust ei saa.

Viirusesse nakatunud inimesed näivad tervena ja võivad ennast väga pikka aega hästi tunda, samal ajal aga hävitab HIV tasapisi nende immuunsüsteemi.
AIDS kujuneb, kui immuunsüsteem funktsioneerib juba nii puudulikult, et inimene haigestub selliste viiruste, seente, parasiitide või bakterite poolt põhjustatud nakkusesse, millesse normaalse immuunsüsteemiga inimesed tavaliselt  kunagi ei haigestu. Selliseid nakkusi nimetatakse oportunistlikeks  infektsioonideks

Sümptomid ehk avaldumine

Paljudel inimestel, kellel on HIV, ei ole aastate jooksul mingeid haigustunnuseid. Mõnedel võivad paar nädalat peale HIV-nakkuse saamist tekkida ägedale viirushaigusele iseloomulikud haigustunnusedpalavikkurguvaluväsimuslümfisõlmede suureneminelihas- ja liigesvalud, mis mööduvad iseenesest ning tavaliselt arvatakse, et tegemist oli gripiga. Peale seda hakkab viirus organismis immuunsüsteemi hävitades paljunema. Mõned inimesed jäävad kaebusteta veel isegi kuni 10 aastaks.

HIV-nakkusele viitavad: lümfisõlmede suurenemine, tugev öine higistamine, pikaaegne palavikköha, tugev kaalulangus, pikaaegne piinav kõhulahtisusnõrkus.

HIV-nakkusest saab AIDS siis, kui immuunsüsteem on nii nõrgestatud, et inimesed haigestuvad oportunistlikesse nakkustesse. Neist enam levinud on Pneumocystis carinii poolt põhjustatud kopsupõletikKaposi sarkoom - AIDS-i haigetel sageli esinev nahavähk, tsütomegaloviirusestpõhjustatud silmade kahjustus ning pärmseene Candida albicansi vohamine suus, söögitorus, naistel tupes.

AIDS-ile on iseloomulik ka väga suur kaalukaotus, ajukasvajate teke ning mitmesugused muud tervisehäired.
AIDS-i kulg on väga individuaalne - mõned inimesed surevad peagi peale nakkuse saamist, kusjuures teised elavad veel pikki aastaid normaalset elu.

Diagnoosimine ehk milliseid uuringuid võidakse teha ja miks

HIV-i on võimalik kindlaks teha veretestiga, mida saab AIDSi Ennetuskeskuse anonüümsetes kabinettides teha tasuta ja anonüümselt ning millele eelneb nõustamine, kus räägitakse viirusest, selle levimisest ja ennetamisest.
Testimise käigus otsitakse veres olevaid antikehasid, mida organism hakkab tootma peale HIV nakkuse saamist.
Test annab õige vastuse 10 - 12 nädalat peale nakatumist. Testimine võtab aega umbes 15 minutit ning analüüsi tulemused saadakse teada päeva või paari pärast.
Pärast positiivse testi selgumist saadetakse inimene Tallinna Merimetsa haiglasse, kuhu on koondatud HIV-positiivsete ja AIDS-i haigete ravi ja jälgimine Eestis.

Ravivõimalused

Peale nakatumist HIV-positiivne inimene kohe tavaliselt ravi ei vaja. Spetsiifilist ravi alustatakse siis, kui teatud immuunrakkude tase inimese organismis langeb alla kindla piiri.
Ravi põhineb viiruse paljunemise pidurdamisel spetsiifiliste ravimite abil. Efektiivne on erinevate ravimite - tavaliselt kolme - omavaheline kombineerimine, sest erinevad ravimid mõjutavad viiruse paljunemise  erinevaid etappe.
Ravi peab olema pidev.
Inimene viirusest ei vabane, kuid sellise kombineeritud raviga on võimalik hoida viiruse hulka organismis madalal tasemel, säilitades seega immuunsüsteemi funktsiooni. Ravi on kallis, üks kombineeritud ravi päeva maksab 300 krooni, millest ühe ravimi eest maksab inimene ise.

Prognoos

HIV-nakkust ei saa välja ravida ning selle vastu ei vaktsiini. Praegu on AIDS  ikka veel surmaga lõppev haigus. Kasutades kombineeritud viirusevastast ravi, on võimalik viiruse paljunemist mingiks ajaks pidurdada  ning pikendada seda aega, mil organismi immuunsüsteem normaalselt funktsioneerib.

Ennetamine

HIV nakkuse võivad saada kõik, kes ennast selle eest ei kaitse. Kõikidel inimestel, kes on olnud seksuaalvahekorras ilma kondoomita, või kasutanud kellegagi ühiselt süstlaid ja/või nõelu võib olla HIV-nakkus.
Mida rohkem on olnud kaitsmata seksuaalvahekordi erinevate partneritega ning mida rohkem on ta ennast süstinud, seda suurem on risk olla HIV-positiivne.