Haigused ja seisundid

Histoplasmoos

Histoplasmosis (lad. k.)
Histoplasmosis, Ohio valley fever (ingl. k.)

Selgitus
Histoplasmoos on Histoplasma capsulatumi nimelise seene poolt põhjustatud nakkushaigus, mille korral tekib sagedamini kopsupõletik, kuid võivad haigestuda ka teised organid.

Ülevaade
Haigustekitaja on levinud kogu maailmas. Histoplasmoosi esineb palju USAs, Kanadas, Lõuna-Ameerikas. Haigust on registreeritud ka Euroopas, Aasias ja Aafrikas.
Sagedamini haigestuvad musta nahavärviga inimesed.
Histoplasmoosi korral tekkiv kopsupõletik on tõsiseks probleemiks AIDSi haigestunutel.

Tekkepõhjused ja -mehhanismid

Histoplasmoosi põhjustav seen kasvab niiskes pinnases, eriti seal, kus leidub rohkelt linnu- ja nahkhiirte väljaheidet. Linnud ise ei haigestu, kuid haigus on levinud nahkhiirte seas.
Histoplasmoosi tekitaja Histoplasma capsulatumi osakeste sissehingamisel tekib inimesel histoplasmoos. Inimeselt inimesele see haigus ei levi.
Histoplasmoos võib kulgeda ilma sümptomiteta, lühikese ja ägeda haigusena või muutuda krooniliseks ja levida laiali kogu organismis — dissemineeruda (näiteks ajukelmetele).

Sümptomid ehk avaldumine

Haigus võib erinevatel inimestel avalduda väga erinevalt. Paljudel inimestel ei teki mingeid haigusnähtusid.
Sageli algab haigus gripitaoliste sümptomitega, hiljem tekib kopsupõletik. Võivad tekkida külmavärinad, palavik, higistamine, köha — röga võib olla ka veresegune, nn veriköha, valu rindkeres (eriti sissehingamisel), kerge hingeldus.

Dissemineeritud ehk verega organismis laiali levinud histoplasmoosi korral võib esineda ka peavalu, kuklakangestust, liigesvalu, nahalöövet, sõlmekesi nahas, haavandeid suus, maksa- ja/või põrna suurenemine. Kui haigus püsib pikemat aega, võib tekkida krooniline histoplasmoos.
Kroonilist kopsuhaigust (nt. emfüseemi ehk kopsupuhitust, bronhektaasiatõbe) põdevatel inimestel on see haigus tavaliselt raskemakujuline.
Nõrgema immuunsusega inimestel (lapsed, vanurid, AIDSi haiged) tekib sagedamini dissemineerunud histoplasmoos.

Diagnoosimine ehk millised uuringud võidakse teha ja miks

Histoplasmoosi kindlaks tegemiseks võetakse tavaliselt vereanalüüs.
Mõnikord võetakse täpsemaks uurimiseks ka luuüdi, maksast või põrnast biopsia ehk koeproov.
Vajadusel tehakse kopsude röntgenuuring.

Ravivõimalused

Sageli mööduvad haigusnähud iseenesest. Vajadusel kasutatakse palavikku alandavaid ravimeid. Raske histoplasmoosi korral kasutatakse seentevastaseid ravimeid — amfoteritsiini, ketokonasooli, itrakonasooli.

Prognoos

Prognoos sõltub haiguse avaldumise raskusest ehk siis inimese immuunsüsteemi tugevusest. Sageli paraneb haigus iseenesest ja täielikult. Mõnikord võib haigus muutuda krooniliseks, haigustekitaja püsib organismi. Vahel tekib haigustekitajate ümber sidekoeline kapsel ning siis nad haigust ei põhjusta. Kui aga kapsel mingil põhjusel laguneb, pääsevad histoplasmoosi tekitajad sealt välja ning võivad taas haigust põhjustada.
Kõige suurem suremus on dissemineeritud histoplasmoosi korral — ravita kuni 80%, raviga kuni 25%.

Ennetamine

Histoplasmoosi haigestumise ennetamiseks tuleks vältida võimalikke haigustekitajaga saastunud keskkondi, näiteks kanakuudid, nahkhiireurud jm või kasutada kaitsevahendina maski.

Kasutatud kirjandus
“The Merck Manual”, 17th ed., 1999
http://www.nlm.nih.gov/medlineplus/ency/article/001082.htm
Tõnis Karki, “Mükoloogia”, 1995

 

Kas oled osalenud emakakaelavähi sõeluuringus?