Haigused ja seisundid

Hemolüütiline aneemia

Anaemia haemolytica (ld.k)
Hemolytic anemia (ingl.k)

Seletus
Hemolüütiline ehk punaliblelahustuslik aneemia on erütrotsüütide ehk punaliblede lagunemise tõttu tekkiv kehvveresuse vorm.

Ülevaade
Hemolüütiline aneemia on erinevate kaasasündinud või omandatud haiguste tagajärjel tekkiv punaliblede enneaegsest lagunemisest tingitud kehvveresus, mille kulg ja ravi sõltub põhjustavast haigusest.

Tekkepõhjused ja -mehhanismid

Erütrotsüütide ehk punaliblede normaalne eluiga on umbes 120 päeva, seejärel vananenud erütrotsüüdid lammutatakse.
Punaliblede enneaegne lagunemine ehk hemolüüs võib tekkida erinevate haiguste korral.
Kehvveresus ehk aneemia tekib, kui punaliblelede lagunemine on suurem, kui nende tootmine luuüdis. Lagunemise põhjuseks võib olla punaliblede ehitus, nendes oleva aine hemoglobiini iseärasused või punaliblevälised tegurid.
Kaasasündinud haiguse - sfärotsütoosi korral tekivad punalibled, mis on muutunud rakuseina ehituse tõttu kerakujulised ja kergesti purunevad.
Kaasasündinud hemoglobiini ehituse iseärasus põhjustab sirprakulist aneemiat (erütrotsüüdid on sirbikujulised) ja talasseemiaid.
Hemolüüsi põhjustavaid punalibleväliseid tegureid on väga palju. Erütrotsüütide vastased antikehad põhjustavad hemolüüsi sobimatu veregrupi vereülekande puhul ning vastsündinute hemolüüsi lapse ja ema reesus- või harvem ABO-sobimatuse korral.
Autoimmuunhemolüütilist aneemiat põhjustavad organismis enda erütrotsüütide vastu tekkinud autoantikehad.
Erütrotsüütide mehhaaniline purunemine võib tekkida südameklapi proteesi korral. Hemolüüsi põhjustavad ka nakkushaigused (malaaria, sepsis ehk veremürgitus), ravimid ja ainevahetushäired.

Sümptomid ehk avaldumine

Avaldumine sõltub aneemia raskusest, kerge aneemia korral ei pruugi vaevusi esineda.
Esineb kiire väsimine, üldine nõrkus, peavalu, koormusel tekib ruttu hingeldus ja pulsi kiirenemine. Hemolüütilisele aneemiale on iseloomulik punaliblede purunemise ja hemoglobiini lagunemise tõttu tekkiv bilirubiini hulga suurenemine veres, mis muudab naha ja silmavalged kollakaks (ikterus). Uriin võib olla tume ning esineb põrna suurenemist.

Diagnoosimine ehk millised uuringud võidakse teha ja miks

Hemolüüsi olemasolu kinnitamiseks tehakse vereanalüüs (punaliblede ja  retikulotsüütide ehk noorte punaliblede hulk, hemoglobiin, bilirubiin jt),  uriinianalüüs ning lisaks erinevaid spetsiifilisi uuringuid ja analüüse hemolüüsi põhjuse selgitamiseks.

Ravivõimalused

Ravi on väga erinev ning sõltub hemolüütilise aneemia põhjusest. Mõnikord võib olla vajalik vereülekanne või põrna eemaldamine operatsioonil.

Prognoos

Prognoos on sõltub haiguse põhjusest ja raskusest.

Ennetamine

Hemolüütilise aneemia ennetamine ei ole tavaliselt võimalik.
Vereülekande korral kontrollitakse eelnevalt doonori ja patsiendi vere sobivust, vastsündinute hemolüütilise tõve ennetamiseks tehakse profülaktika emale anti-D-immunoglobuliiniga reesuskonflikti vältimiseks.