Haigused ja seisundid

Healoomuline asendipeapööritus

ka healoomuline paroksüsmaalne asendivertiigo
Vertigo paroxysmalis positionalis benigna (lad. k)
Benign positional vertigo (ingl. k)

Selgitus
Healoomulise paroksüsmaalse ehk äkkhoogudena esineva peapöörituse põhjustab sisekõrvas oleva tasakaaluelundi poolringkanalis tekkinud sade, mis äkilisel asendi muutmisel ärritab tasakaaluelundit.

Ülevaade
Kõigist peapööritusega haigetest umbes 20% põeb healoomulist paroksüsmaalset peapööritust. Tegemist on kõige sagedamini levinud peapööritushaigusega. Haigus esineb igas vanuses, sagedamini keskealistel ja vanematel inimestel.

Tekkepõhjused ja -mehhanismid

Tasakaaluelund paikneb sisekõrvas vedelikuga — endolümfiga täidetud poolringkanalites. Seal on spetsiaalsed rakud, mis edastavad endolümfi liikumisel tekkinud erutuse väike- ja suurajule, kust järgneb “signaal” kere, jäsemete, kaela ja silmalihastele, mis tagavad kehaasendi tasakaalu.
Vertiigo tähendab oma keha või ümbruse liikumise ekslikku tajumist — peapööritust, mis tekib sisekõrva või väikeaju kahjustusel.
Healoomulise äkkhoogudena esineva ehk paroksüsmaalse peapöörituse põhjustab sisekõrvas oleva tasakaaluelundi poolringkanalis tekkinud sade (kaltsiumkarbonaadi kristallid), mis äkilisel asendi muutmisel ärritab tasakaaluelundit (näiteks järsku lamamisasendist istuli tõustes).

Sümptomid ehk avaldumine

Sümptomid algavad sageli hommikul voodis olles või sealt tõustes. Tekib tugev peapööritus, võib kaasneda iiveldus. Esimesest ehmatusest toibudes suudab inimene tavaliselt normaalselt käia, aga teatud asendid (pikali heitmine, istuli tõusmine, pea ettepainutamine) võivad põhjustada taas peapööritust. Sageli hakatakse provotseerivaid asendeid vältima, nt üritatakse magada poolistuvas asendis.

Diagnoosimine ehk millised uuringud võidakse teha ja miks

Healoomulise asendipeapöörituse diagnoosimisel kasutatakse nn asendiprovokatsiooni — inimene hoiab silmad lahti, heidab kiiresti pikali nii, et pea on keeratud ühele poole, 2-20 sekundi pärast tekib tugev peapööritus ja samaaegselt nüstagm, mis  tasapisi kaob, seejärel tõuseb inimene istuli, nüstagm kordub. Sama asendi kordamisel tekivad peapööritus ning nüstagm uuesti, kuid nõrgemini kui esimesel korral.
Kui peapööritus on maksimaalne pea pööramisel paremale või paremal küljel pikali olles, siis viga on paremas kõrvas.

Ravivõimalused

Iseseisev asendiravi. Inimene teeb nt nädala jooksul 5 korda päevas viiest harjutusest koosneva kallutustetsükli sellesse asendisse, milles tekib peapööritus.
Harvadel juhtudel vajab see haigus operatsiooni.

Prognoos

Sümptomid kestavad ilma ravita umbes 10 nädalat, kuid aeg võib varieeruda!
Enamusel inimestest sümptomid korduvad.
Healoomuline asendivertiigo põhjustab ebameeldivat enesetunnet, kuid tervisele üldiselt ei ole ohtlik, lisaks võib olukord aja jooksul muutuda paremaks.

Ennetamine

Healoomulist asendivertiigot ei ole võimalik ennetada.

Kasutatud kirjandus
Medicina, “Üldarsti käsiraamat”, 1999
“The Merck Manual”, 1999
http://www.nlm.nih.gov/medlineplus/ency/