Haigused ja seisundid

Haavandiline suupõletik

ka aftoosne stomatiit
Stomatitis aphthosa (lad. k.)
Aphthous stomatitis, aphthous ulcers, oral ulcerations (ingl. k.)

Selgitus
Aftoosne stomatiit on väiksemate või suuremate aftidega ehk haavanditega kulgev suu põletik. Enamasti on tegu erosioonidega.

Ülevaade
Umbes 10% populatsioonist kannatab taastuva haavandilise stomatiidi all. Sagedus on suurem üliõpilaste seas. Haigust esineb naistel rohkem kui meestel. Lastel ja vanainimestel harva.

Tekkepõhjused ja -mehhanismid

1. Aftoosne stomatiit tekib sagedamini traumaatilise teguri juuresolekul kui ilma selleta. Traumat võivad suuõõnes esile kutsuda:
· Hõõruvad proteesid;
· Hammaste teravad servad;
· Limaskesta hammustamine jne.
2. Samuti on aftoosse stomatiidi tekkes olulisel kohal stress. Sagedamini esineb haavandilist stomatiiti naiste hulgas.
3. Oma rolli mängivad ka hormonaalsed muutused. Mõnedel naistel esineb kindel seos menstruatsioonitsükliga.
4. Üheks põhjuseks võib lugeda ka toidu. Toiduaineteks, mis on vallandavaks faktoriks, võivad olla: pähklid, shokolaad, tomatid, alkohol, tsitruselised, kohv, juust jne.

Sümptomid ehk avaldumine

· Esialgu tekib 1 punane kubel, mis keskelt laguneb.
· Hiljem tekivad ümar-ovaalsed erosioonid (ehk pindmised haavandid), läbimõõduga 1-3 mm (võivad olla ka suuremad 2-5 mm). Erosiooni servad on veidi kõrgemad, punetavad ja kaetud hallikasvalkja katuga.
· Võib esineda 1-5 afti. 5 haavandi puhul on patsiendi elu kõvasti häiritud, kuna nad on valulikud. Herpetiformse tüübi puhul esineb väga palju 1-3 mm suuruseid afte.
· Aftid võivad olla nii suured kui ka väikesed. Suure afti puhul võib olla haaratud kogu mao- ja sooletrakt.
· Väikesed aftid asuvad tavaliselt suu limaskesta eesmistes osades, suured aftid tagumistes osades.
· 5%-l esinevad ka suguelunditel. Aftid ei esine aga kunagi nahal ega huultel.
· Haavandid asuvad sarvestumata limaskestal. Suitsetajatel on limaskest väga kõvasti sarvestunud, neil esineb afte väga harva.
· Valu esineb kuskil 3-5 päeva. Seejärel haavand paraneb ja kaob. Enamasti paranevad armita. Suured aftid võivad püsida isegi kuni 3 kuud.

Diagnoosimine ehk millised uuringud võidakse teha ja miks

Diagnoosimine toimub küsitluse ja suusisese vaatluse põhjal.
Tuleb pärida ja välja selgitada kaasuvad haigused, millele on iseloomulik aftide teke:
· Behceti tõbi;
· Crohni tõbi;
· Haavandiline koliit;
· Malabsorptsiooni sündroom;
· Teraviljavalgu talumatus;
· HIV- infektsioon;
· Vitamiinide puudulikkus;
· Tsükliline neutropeenia jne.
Diagnoosimisele aitab kaasa koetüki histoloogiline (mikroskoobiga) ja laboratoorne uuring.

Ravivõimalused

Ravi on sümptomitest lähtuv. Eesmärgid:
1. Valu vaigistamine.
· Paikne tuimastus. Pihustades 2%-list lidokaiini haavandile. Aftidele sobivad ka maovalude leevendamiseks mõeldud suspensioonid.
· Kootavad ained. Näiteks: fenoolkamper ja 7%-line tanniin.
2. Afti kestuse lühendamine.
· Kortikosteroidid (geeli vormis). Näiteks flutsinaargeel.
3. Aftivaba aja pikendamine:
· Süsteemsed kortikosteroidid;
· Levamisole;

Prognoos

Teatud aja möödudes paranevad iseenesest.

Ennetamine

Vältida afte vallandavaid tegureid. Pikendada ravimitega aftivaba perioodi.

Kasutatud kirjandus
Russak S. jt.: Laste suuhaiguste ennetamine. Tartu 1998.
Seedre T.: Loengukonspekt limaskesta haigustest TÜ stomatoloogia üliõpilastele. 2001a.