Haigused ja seisundid

Genitaaltüükad

ka papilloomiviirusinfektsioon;
ka kondüloomid
Condylomata (lad.k)
Condylomas (ingl.k)

Seletus

Sugulisel teel leviv viirushaigus, mis põjustab limaskesta tüükalisi muutusi suguelunditel.

Ülevaade

Inimese papilloomiviiruse põhjustatud kondüloomid e. tüükad võivad asetseda nii välissuguelunditel kui emakakaelal. Viirus levib otsesel kontaktil nakatunud piirkonnaga. Sõltuvalt viiruse alatüübist võivad kujuneda nii hea- kui pahaloomulised koemuutused, mida pideva jälgimise ja õigeaegse raviga saab aga kontrolli all hoida. Haigus on väga levinud.

Tekkepõhjused- ja mehhanismid 

Haiguse tekitajaks on inimese papilloomiviirus (HPV), mis nakatab nahka ja limaskesti ning levib nakatunud pindadega kokkupuutel. HPV- l on ~150 alatüüpi, neist 40 paiknevad eelistatult suguelunditel. Haigusest põhjustatud nahamuutusi nimetatakse genitaaltüügasteks, kondüloomideks.

Papilloomiviirus on sagedasti esinev haigus.

Suguelunditel muutusi põhjustavad viiruse alatüübid levivad vaid sugulisel teel (seksuaalvahekord või petting).

Viiruse ülekanne toimub otsesel kontaktil nakatunud naha või limaskestadega. HPV võib kanduda ka orogenitaalse (suu- suguelundid) kontakti tõttu huultele, kurgumandlitele või suulaele.

Haiguse peiteperiood s.t aeg nakatumisest kuni haigustunnuste avaldumiseni on tavaliselt 2-3 kuud, kuid võib kesta ka mitu aastat. Mõnikord võib haigus kulgeda latentselt, s.t. inimene on küll nakatunud, kuid iseloomulikke nahamuutusi ei teki.

Esimesel haigusaastal on teiste nakatamise võimalus kõige suurem, edaspidi see väheneb.

HP- viirust kandva raseda laps võib nakatuda üsasiseselt või sünnitusteedes nakatunud piirkondadega kokkupuutel.

HPV haiguse kulg on varieeruv. Kondüloomid võivad püsida või ilmuda uuesti vaatamata ravile, võivad iseeneset taandareneda või harvadel juhtudel edasi areneda pahaloomuliseks kasvajaks.

HPV on potensiaalselt onkogeenne viirus, s.t. ta võib soodustada kasvajaliste ja pahaloomuliste protsesside arengut.

HPV alatüüpe 16 ja 18 peetakse emakakaelavähi üheks põhjustajaks. Seetõttu HPV leid emakakaelalt vajab ravi ja jälgimist, et ennetada kasvajaliste protsesside arengut.

Sümptomid ehk avaldumine 

HPV põhjustab sõltuvalt viiruse alatüübist suguelunditel erinevaid koevohandeid. Need võivad olla siledad ja teravatipulised kondüloomid (teravad kondüloomid) või ümarad, kumerad tüükad (papuloossed papilloomid).

Mõnikord on viiruse poolt kahjustatud laigutaolised alad ümbritseva nahapinnaga ühel tasandil ning sama värvust olles tervest nahast ja limaskestast eristamatud (lamedad papilloomid). Viimased võivad asetseda emakakaelal ja lahklihal ning põhjustada piklikke valulikke lõhesid

Kondüloomid võivad sügeleda, kipitada.

Emakakaelal paiknevad kondüloomid võivad põhjustada vahekorraaegseid veritsusi ning olla ühtlasi valulike vahekordade põhjustajaks.

Diagnoosimine ehk millised uuringud võidakse teha ja miks  

Arst leiab HPV- le iseloomulikud muutused vaatlusel (palja silmaga või mikrkoskoobiga).

Kondüloomi-kahtlaseid alasid värvitakse erinevate lahustega (äädikhappe või Lugoli lahusega), millega tulevad silmale nähtamatud muutused paremini esile.

PAP-analüüs e.tuperakkude analüüsis esinevad papiloomiviirusele iseloomulikud koilotsüüdid (haigestunud rakud).

Ebaselgetel juhtudel võipahaloomulise protsessi kahtlusel võetakse uuringuks koetükke.

Koetükist võetud DNA analüüsiga tehakse kindlaks HPV alatüüp.

Ravivõimalused 

Papilloomiviirusevastane ravi puudub.

Rakendatava ravi eesmärk on kaebusi põhjustavate nähtavate kondüloomide eemaldamine ning viiruse ülekande võimaluse vähendamine.

Enne kondüloomide ravi tuleks uurida teiste, sugulisel teel levivate ja kaasuvate haiguste suhtes, kuna need võivad aktiviseerida HPV infektsiooni ja olla ravi ebaedu põhjuseks.

Sõltuvalt kondüloomide asukohast valitakse sobiv ravimeetod.

Koevohandeid ravitakse ühe võimalusena keemiliste ainetega, toimides viirust sisaldavatele rakkudele söövitavalt või koe kärbumist soodustavalt. Toimivad ravimid võivad olla kreemid või lahused, mida manustab kas arst või patsient ise sõltuvalt asukohast.

Koevohandeid võib ka kirurgiliselt eemaldada, laserkiirtega, elektrivoolu ja madala temperatuuriga hävitada.

Ravile halvasti alluvate juhtude korral võidakse kasutada koe enda vastupanuvõimet parandavaid aineid, mis aitavad kaasa kondüloomide taandarengule.

Prognoos 

Vaatamata ravile võivad kondüloomid uuesti tekkida ja olla nakkavad ka peale ravi. Põhjuseks on suutmatus eemaldada täielikult kõiki HPV- st nakatunud rakke või on toimunud uus nakatumine.

HP- viirus võib soodustada emakakaela lamerakulise vähi teket.

HP- viirust kandavtel naistel on soovitav vähemalt 1 kord aastas külastada naistearsti, kus on võimalik võtta emakakaelalt tsütoloogiline (rakkude) analüüs, mis võimaldab avastada vähimadki kasvajalised muutused.

Varajane emakakaela muutuste ravi võimaldab vähki ennetada.

Ennetamine 

Kondoomi järjepidev kasutamine erinevate seksuaalpartnerite korral aitab vältida sugulisel teel levivatesse haigustesse s.h HP-viirusesse nakatumist.

Retsenseerinud: dr. Ülle Kadastik

Kas oled osalenud emakakaelavähi sõeluuringus?