Haigused ja seisundid

Gastriit

ka maokatarr
Gastritis (lad. k)
Gastritis (ingl. k)

Selgitus
Gastriit on mao limaskesta põletik. Järsku tekkinud ja lühikest aega kestnud põletikku korral on tegemist ägeda, pikka aega kestnud aga kroonilise gastriidiga.

Ülevaade
Gastriit on üsna sageli esinev haigus, mis on tihedalt seotud inimese eluviisidega — toitumisharjumused, alkoholi, ravimite pruukimine, stressirikas elu jms.
Haigus avaldub peamiselt valuna mao piirkonnas ning ravile allub hästi.

Tekkepõhjused ja –mehhanismid

Gastriidi teke on sageli seotud inimese toitumisharjumustega. Erinevad toiduained vallandavad erineval määral tugeva seedevõimega maomahla eritumist. Probleemiks on tasakaalu saavutamine seedemahlu ergutava ja samal ajal siduva toime vahel.

Näiteks kasulikud on keedetud ja hautatud liha, kala, munad, juust ja piim, sest seovad maosisaldist rohkem kui ergutavad. Tühja kõhuga ei ole kasulikud must oakohv ja alkohol, mis on tugevad maomahla ergutid, kuid samas seedeaktiivsust nad oluliselt ei vähenda. Seega peaks nende tarbimisele järgnema söök, mis seoks liigse maomahla. Magu ergutav toime on liiga kuumadel jookidel.

Tugeva stressi ning mittesteroidsete põletikuvastaste ravimite (ibuprofeen) kasutamise korral väheneb kaitsva lima tootmine ning suureneb seedimiseks vajalike ainete vabanemine maos.

Ligi 80% Eesti elanikkonnast kannab oma organismis bakterit Helicobacter pylori, mis elab maolimas kaitstuna happe hävitava toime eest, paljuneb limaskestarakkude vahel ning kahjustab seedetrakti ülaosa limaskesta, põhjustades seal kroonilist põletikku. Kahjustused ei teki kõigil, vaid ainult osadel inimestel. Miks see nii on, seda täpselt ei teata.

Harva esineb ka autoimmuunset gastriiti. See  tähendab seda, et organism ei tunne enam oma seedenõresid tootvaid maorakke ära ja hakkab nende hävitamiseks tootma antikehi ehk vastuaineid.

Kroonilise gastriidi korral maonäärmete hulk väheneb, mistõttu seedeensüüme toodetakse maos vähe.
Maolimaskesta kaitseb mao rakkude poolt toodetav lima. Kui lima on vähe ja seedemahlasid toodetud rohkem kui vaja, siis hakkab magu seedima iseennast. Tekib maolimaskesta põletik. Seedenõrede toime jätkudes võivad tekkida maohaavandid.
Seedenõrede vähesuse korral (autoimmuunne, krooniline gastriit) häirub seedimine maos, aga ka organismile vajaliku vitamiin B12 imendumine.

Sümptomid ehk avaldumine

Gastriit häirib normaalset seedimist. Seetõttu põhjustab ebamugavustunnet ning valusid mao piirkonnas.
Sageli võivad tekkida ka isutus, iiveldus, oksendamine, rõhumistunne ülakõhus, ebameeldiv maitse suus.

Diagnoosimine ehk millised uuringud võidakse teha ja miks

Gastriiti võib kahtlustada enesetunde põhjal — isutus, iiveldus, oksendamine, rõhumistunne ülakõhus, ebameeldiv maitse suus.
Olulist infot annab endoskoopiline uuring. Selleks viiakse elastne toru söögitoru kaudu makku, edasi kaksteistsõrmiksoolde. Toru otsas on optiline “silm”, mille kaudu näeb, kas mao ja/või kaksteistsõrmiksoole  sein on normaalne või muutunud. “Kahtlaste” muutuste korral võetakse täpsemaks uurimiseks koetükikesi ehk biopsia.  
Helicobacter pylorit on võimalik näha mikroskoobis endoskoopial võetud limaskesta tükist ning kasvatada söötmetel. Organismis tekivad bakteri vastased antikehad ehk vastuained, mida on võimalik määrata vereanalüüsil.

Ravivõimalused

Parimaks raviks on toitumisharjumuste muutmine.
Sageli kasutatakse maohappe toimet ning tootmist vähendavaid ravimeid — Almagel, tsimetidiin, ranitidiin, omeprasool.
Helicobacter pylorit ei ravita kõigil inimestel, vaid ainult neil, kellel see põhjustab seedetrakti kaebusi. Helicobacterit ravitakse 7 päeva kestva niinimetatud kolmikraviga, mis tähendab mao soolhappe tootmist vähendava ravimi (omeprasooli) ja kahe antibiootikumi (näiteks amoksitsilliini ja klaritromütsiini) samaaegset kasutamist.

Prognoos

Kui põhjus teada ning kõrvaldatud, siis on prognoos üldiselt hea. Põletik möödub toitumisharjumuste muutmisel või vastava raviga. Magu kahjustavate tegurite toime jätkumisel võivad tekkida maohaavandid või kujuneda krooniline gastriit.

Ennetamine

Osaliselt on võimalik gastriidi teket ennetada. Oluline on süüa regulaarselt enamvähem kindlatel kellaaegadel, võimalikult mitmekesist toitu. Ei ole soovitav juua jooke ega süüa  sööke liiga kuumalt.
Helicobacteri sattumist organismi on suhteliselt raske vältida, kuna tegemist on väga levinud bakteriga.
Kuna päris täpselt ei teata, miks autoimmuunne gastriit tekib, siis ei ole võimalik seda ka ära hoida.
 

 

Kas oled osalenud emakakaelavähi sõeluuringus?