Haigused ja seisundid

Enneaegne platsenta irdumine

Abrutptio placentae (lad.k)
Abruptio placentae (ingl.k)

Seletus

Platsenta või selle osa irdumine tema kinnituskohast emakaõõnes enne loote sündimist.

Ülevaade

Iseloomulikud ilmingud on veritsus ja valulik kaua kestev emaka kokkutõmme. Kuna platsenta hakkab irduma tavaliselt verevarustuse kahjustusest võib lootel kujuneda hapnikuvaegus. Ohud lootele olenevad platsenta irdumise ulatusest ja ajast - vahetult enne sünnitegevuse algust või varem.

Tekkepõhjused ja -mehhanismid

Platsenta vahendusel toimub loote varustamine hapnikuga, toitainetega, samas toimub jääkainete vahetus. Platsenta enneaegse irdumise puhul satub loote elu ohtu. Platsenta irdumisega võib kaasuda tõsine verejooks, mis ohustab ka ema.

Platsenta irdumine võib toimuda sünnieelselt või sünnituse käigus. Platsenta võib irduda osaliselt või täielikult (sellest sõltub haiguse raskus).

Platsenta irdumine võib olla tingitud emaka ja platsenta vaheliste veresoonte kahjustusest. Veresoonte kahjustust soodustab omakorda rasedusaegne kõrgvererõhutõbi ja suhkruhaigus.

Irdumise arvestatavaks põhjuseks on ka trauma või järsk emakamahu langus ( nt. ühe kaksiku sünd). Irdudes tekib verejooks emakaseina ja platsenta vahele, mistõttu suurenev verehulk surub platsentat emakast veelgi rohkem lahti. Sõltuvalt emakakaela ees asetseva lapse kehaosa fikseerumisest võib veri jääda emakasse, leidmata väljapääsu. Verejooks võib kutsuda esile lootekestade rebenemise. Lootevesi ja looteveri võivad sattuda ema vereringesse ummistades ema suuri veresooni (sh. kopsuveresooni) põhjustades ema jaoks eluohtliku seisundi rasketest hingamishäiretest kuni äkksurmani.

80% juhtudest valgub siiski veri tuppe. Kui veri ei pääse emakast välja valgub ta emakaseina, emaka kokkutõmbe võime oluliselt väheneb ning suureneb sünnitusjärgse verejooksu oht.

Platsenta enneaegse irdumise riskifaktoriteks on varasem platsenta irdumine, platsenta eesasetsus, varasem emakaõõne abrasioon (abordid, puhastused), enneaegne sünnitus, kõrge vererõhk, mitmikrasedus, lootevee tavapärasest suurem esinemine, paljusünnitanud emakas, emakaanomaaliad ja müoomisõlmed.

Sümptomid ehk avaldumine

Platsenta enneaegne irdumine võib olla erineva raskusastmega-väheväljendunud iselahenevast kuni eluohtlikult tõsiste tüsistusteni. Enamasti tekib valulik kauakestev emaka kokkutõmbumine, millega kaasub verejooks tupest. Nagu eelpool öeldud eiole verejooks alati ilmne.

Diagnoosimine ehk millised uuringud võidakse teha ja miks

Arst diagnoosib platsenta irdumise kaebuste alusel (verejooks, emaka valulik kokkutõmbumine). Katsudes on kõht (emakas) pinges.

Loote südame löögisagedust kardiotokograafiliselt (KTG) registreerides ilmneb loote hapnikuga varustatuse halvenemise (asfüksia) tunnuseid.

Ultraheli uuringul võib näha emaka ja platsenta vahel verevalumit, verd.

Tugeva verejooksu puhul võib tekkida verehüübimist soodustavate ainete puudus ja sellest tulenev verehüübimatus. Arst võib määrata verehüübimisnäitajaid.

Ravivõimalused

Platsenta osalise servmise irdumise puhul võib veritsus ja irdumine lõppeda loote veepõie avamisega.

Enamasti on vajalik siiski keisrilõige. Looteveepõis võidakse avada ka keisrilõike eelselt, millega väheneb lootevee emboolia ja hüübimishäirete risk.

Kergematel juhtudel kui lapsel ei esine hapnikupuuduse tunnuseid ja veritsus on vähene võib sünnitada ka normaalseid teid pidi.

Prognoos

Platsenta enneaegse irdumise käigus on oht loote hukkumisele.

Kiire diagnoosimine ja keisrilõige võivad lapse prognoosi parandada ning laps sünnib tervena.

Pikemaaegse lapse hapnikuga varustuse häire tõttu võib lapsele jääda neuroloogilisi jääknähte (kesknärvisüsteemi kahjustust), kuna aju on kõige tundlikum hapniku puudumise suhtes ning närvirakkude reservid on piiratud.

Raske verekaotus emal võib vallandada šsoki.

Ema jaoks on eluohtlikud verehüübimatus ja lootevete emboolia. Verega läbiimmutatud emaka lakkamatu verejooksu tõttu võib olla vajalik ema elu päästmiseks emaka eemaldamine ( seda siiski üliüliharva).

Ennetamine

Väga paljudel juhtudel pole haigusseisund ennetatav.

Rasedal ei ole soovitatav tõsta raskusi.

Riskifaktorite olemasolul vajab rase pidevat naistearsti poolset jälgimist.

Retsenseerinud: dr. Ülle Kadastik