Haigused ja seisundid

Endokardiit

ka infektsioosne endokardiit;
südame sisekesta põletik
Endocarditis infectiosa (ld.k)
Infectious endocarditis (ingl.k)

Seletus
Südameklappide ning südame sisekesta põletik, mida põhjustavad bakterid ja teised mikroorganismid.

Ülevaade
Endokardiit on suhteliselt harva esinev raske infektsioosne haigus. Endokardiidist on eriti ohustatud südamerikke või tehisliku südameklapiga inimesed, vahel võib haigus tekkida mõne meditsiinilise protseduuri tüsistusena.
Haiguse kulg on äärmiselt raske ning vajab kiiret arstiabi ning pikaajalist ravi antibiootikumidega.
Meestel esineb endokardiiti ligi 2 korda sagedamini kui naistel.

Tekkepõhjused ja –mehhanismid

Iga inimese vereringes on aeg-ajalt baktereid, kuid organismis on mitmeid mehhanisme, kuidas need bakterid kiiresti hävitada, et ei tekiks haigust. Üheks selliseks mehhanismiks on sile veresoonte ja südameklappide sisepind, mistõttu bakter ei saa sinna kinnituda, ta kantakse verevooluga edasi ning hävitatakse vererakkude poolt.
Teatud südamehaiguste puhul kasutavad bakterid ära rikutud veresoone või südameklapi pinda ning kinnituvad sinna, moodustades kogumikke. Taolised kogumikud võivad pääseda liikuma vereringesse, mistõttu põletik levib ka teistesse kehaosadesse või põhjustavad veresoonte sulgust.
Kõige sagedamini endokardiiti tekitavad bakterid on stafülokokid ning streptokokid.

Sümptomid ehk avaldumine

Algava endokardiidiga isikul võivad esineda vaid tagasihoidlikud haigusnähud, mis ei viita raske infektsiooni olemasolule. Kui põhjustav bakter on agressiivse iseloomuga, võib aga haigus koheselt avalduda raskelt.
Lisaks erinevad sümptomid vastavalt sellele, millised elundid peale südame on haaratud, kuid enamasti on need siiski üldised haigusnähud:
Kõige tüüpilisem on palavik, millega kaasuvad külmavärinad. Väsimus, isutus, kaalulangus ning üldine halb enesetunne võivad olla eksitavad, kuna nad on sagedamini viirushaiguse kaasnähud.
Veerand kõigist haigetest võib tunda liigesvalusid, peaaegu kõigil tekib südame kuulatlusel stetoskoobiga kahin, mis viitab südant haaranud põletikule.
Kolmandikul haigetest kujuneb südame puudulikkus, mis vajab intensiivset ravi.
Isegi närvihaigustele omased sümptomid võivad olla haiguspildis esikohal, kuid mitte sageli.
Bakterite kinnitumiskohast lahti pääsenud kogumikud ummistavad veresooni, mistõttu nahale ja limaskestadele (nt. suuõõnde) tekivad väikesed peenetäpilised verevalumid.

Diagnoosimine ehk millised uuringud võidakse teha ja miks

Kõige olulisem diagnostiline meetod on verekülvi võtmine. Kasutades vastavaid söötmeid kasvatatakse laboris haige verest saadud bakterid, et teada saada nende liik ning selle alusel määrata õige ravi.
Veres on kiirenenud settereaktsioon, võib esineda kehvveresust ehk aneemiat.
Kui bakteritest koosnevad trombid on ummistanud neerude veresooni, siis leitakse uriinianalüüsis verd ning valku.
Elektrokardiogramm ehk südamefilm võib ilmestada mitmeid erinevaid häireid südametegevuses (arütmia, juhtivuse häired). Sageli on vajalik lisaks teha ehhokardiograafiline ehk südame ultraheliuuring.

Ravivõimalused

Ilma ravita on äge bakteriaalne endokardiit alati surmaga lõppev haigus.
Kuna endokardiiti põhjustavad valdavalt bakterid, siis on peamiseks ravivahendiks antibiootikumid. Antibiootikumi valik sõltub haigust tekitavast bakterist, mille kohta saadakse infot verekülvist. Ravi on sageli kauakestev (4-6 nädalat ja rohkem).
Olenevalt haiguse raskusest vajatakse tihti ravi intensiivravipalatis, kus on pidevalt võimalused jälgida isiku seisundit ning vajadusel anda kiiresti esmaabi.
Juhul, kui põletik ei reageeri antibiootikumidele piisavalt hästi, kasutatakse kirurgilist ravi (südameklappide puhastus või klapi asendamine).

Prognoos

Haigus reageerib antibiootikumravile 3 päeva kuni nädala jooksul, kuid väga raske kulu korral isegi hiljem. Palaviku langemine on hea prognostiline näitaja. Kuna aga bakterite kogumikud võivad kahjustada ka teisi organeid, sõltub paranemine nende kahjustuste ulatusest ning raskusest. Tavaliselt on suremus <10%. Prognoosi halvendavad mitme südameklapi haaratus, mitme erineva bakteri koosesinemine, kõrge iga, raske südamepuudulikkus ning infektsioonist tingitud šokk.
Tüsistustena võivad tekkida veresoonte kotjad laiendid ehk aneurüsmid, südameklappide puudulikkus ning mädakogumikud ehk abstsessid.

Ennetamine

Kuna endokardiit on sageli seotud kirurgiliste protseduuride või tehislike südameklappidega, peavad need isikud olema eriti ettevaatlikud krooniliste põletikkude suhtes. Tihti kasutatakse protseduuride järgselt ka ennetavat antibiootikumidega ravi, kuid seegi ei välista alati infektsiooni teket.  

Kasutatud kirjandus:
The Merck Manual, 1992
Harrissons Principles of Internal Medicine, 1998
Sisehaigused, 1999

 

Kas oled osalenud emakakaelavähi sõeluuringus?