Haigused ja seisundid

Emakaverejooks

Hemorrhagia ex utero (lad.k)
Menopausal uteral bleeding (ingl.k)

Seletus
Emakaverejooks, mis tekib 6 või enam kuud peale menstruatsioonide lakkamist.

Ülevaade

Menopausijärgne verejooks sugutraktist ei ole kunagi normaalne. Menopausis kujunenud verejooksude põhjuseks võivad olla nii healoomulised kui halvaloomulised muutused, millest viimased vajavad ilmtingimata ravi.

Tekkepõhjused ja mehhanismid

Mõnikord võib olla inimesel endal olla raske verejooksu päritolu kindlaks teha. Seega võib veri pärineda ka lahkliha piirkonnast, pärasoolest, kusitist .

Kõige sagedasemaks emakaverejooksu põhjuseks menopausis on hormoonasendusraviga saadud östrogeenide mõjul taas funktsioneeriv emaka limaskest, mistõttu ka postmenopausaalsel naisel esineb regulaarne igakuine vereeritus tupest (menstruatsioon ). Siiski kui esineb hormoonasendusravi foonil vahemäärimisi või ebaharilikult rohke verehulgaga vereeritust, on vajalikud täiendavad uuringud.

Menopausaalse östrogeeni puuduse tõttu on nii tupe kui ka välissuguelundite limaskestad õhukesed ja kergesti traumeeritavad, põhjustades veritsusi, eriti vahekorrajärgselt.

Verejooksu põhjuseks võivad olla genitaaltrakti kasvalised protsessid. Siia kuuluvad: endomeetriumi hüperplaasia (emakalimaskesta ülemäärane vohamine); endomeetriumi polüüp; endomeetriumi vähk; emakakaelavähk; emaka hea- ja halvaloomuline kasvaja; harvemini munasarja või munajuha vähkkasvaja .

Kaasaegne hormoonasendusravi on siiski kollaskeha hormooni poolt tasakaalustatud, mille tõttu endomeetriumi vohamine ja kasvajaliste protsesside areng on takistatud.

Verejooksu põhjuseks võib olla ka menopausis põletik või sugulisel teel leviv haigus.

 

Sümptomid ehk avaldumine

Määrimine, veritsus või tugev verejooks peale menopausi teket, s.t. peale menstruatsioonide lakkamist.

Diagnoosimine ehk millised uuringud võidakse teha ja miks

Verejooksu märkab tavaliselt naine ise. Põhjalik küsitlus arsti poolt aitab kaasa verejooksu põhjuse selgitamisele.

Vajalik on günekoloogiline läbivaatus , mille käigus arst võib näha õhenenud limaskesti täppverevalumite või lõhenemistega.

Läbivaatuse käigus võib ka avastada emaka ja munasarja piirkonna suurenemist, uudismoodustisi - tavaliselt postmenopausaalses eas seesmised suguorganid taandarenevad ja pole arsti jaoks käega katsudes tuntavad.

Mõnikord võib olla vajalik diagnoosi täpsustamiseks ja verejooksu lõpetamiseks emakaõõne abrasioon (puhastamine), millest saadud koematerjali uuritakse mikroskoopiliselt.

Tavaliselt kuulub uuringute hulka ka ultraheli, millega on võimalik hinnata emakalimaskesta seisundit. Ultraheli võib tuua ilmsiks ka võimalikud kasvajalised protsessid.
Mõnedel juhtudel on võimalik ravi ka medikamentoosselt.

Ravivõimalused

Ägeda verejooksu peatamiseks ja põhjuse selgitamiseks võidakse teostada emakaõõne abrasioon (puhastamine). Põhiravi sõltub aga konkreetsest põhjusest.

Korduvate verejooksude puhul võib olla vajalik emaka eemaldamine operatsiooni teel.

 

Prognoos

Sõltub allolevast põhjusest. Healoomulise haiguse, limaskestade õhenemisest tingitud veritsuste prognoos on hea. Pahaloomuliste kasvajate prognoos sõltub haiguse ulatusest, levikust ja on tõsisem.

Ennetamine

Regulaarne naistearsti külastus ning günekoloogiline kontroll ka postmenopausaalses eas võimaldab varakult avastada haiguslikud kõrvalekalded ning osaliselt ennetada ka emakaverejookse.

Retsenseerinud: dr. Ülle Kadastik