Haigused ja seisundid

Ehhinokokkoos

ka põistangtõbi
Echhinococcosis (ld.k)
Echinococcosis (ingl.k)

Selgitus
Nakkushaigus, mida põhjustab inimese elunditesse põistange moodustav Ehhinokokk-paeluss (Echinococcus granulosus).

Ülevaade
Inimene nakatub ehhinokokkoosi tavaliselt koerte vahendusel. Ehhinokoki vastsed satuvad inimese soolestikust erinevatesse elunditesse (maks, kops) ja kapselduvad seal, moodustades põistange - moodustisi, kus sees kasvavad uued parasiidid. Põied kasvavad järjest suuremaks kümnete aastate jooksul ning kahjustavad vastavate elundite talitlust.

Tekkepõhjused ja -mehhanismid

Ehhinokokk on umbes 10 cm pikkune paeluss, kes elab koerlaste soolestikus.
Koer nakatub loomade korjuseid või nende jäätmeid süües. Koerte roojast satuvad ussimunad tavaliselt lammastesse või veistesse, võimalik, et ka inimestesse.
Soolde sattunud munadest kooruvad vastsed, kes tungivad läbi soolelimaskesta ning jõuavad kudedesse, tavaliselt maksa, ent ka kopsudesse või ajju, moodustades seal niinimetatud hüdatiidtsüste.
Neisse koguneb pikkamisi steriilset hüdatiidvedelikku, tekib ka uusi väiksemaid tsüste. Tsüstides arenevad parasiidid edasi ning tsüstid suurenevad tasapisi aastate jooksul.

Sümptomid ehk avaldumine

Paelussiga nakatutakse tavaliselt lapsepõlves ja paksuseinaline tsüst kasvab aeglaselt aastate jooksul, kuni hakkavad ilmnema tsüsti survest teistele kudedele tingitud sümptoomid. Sageli kulub selleks 5-20 aastat.
Maksas paiknevad tsüstid võivad tekitada ebamäärast kõhuvalu ja naha kollasust ehk ikterust. Kui selline tsüst lõhkeb, tekib nahasügelus, palavik ning nahalööve. Vahel võib tekkida isegi surmaga lõppev allergiline reaktsioon.

Kopsus paiknev tsüst võib samuti lõhkeda ning siis tekib köha, veriköha ning valu rinnus. Kuna tsüstid sisaldavad ka haigustekitajaid, tekib peale tsüsti lõhkemist rohkelt tsüste üle kogu organismi.
Harva satuvad tsüstid luudesse ja kesknärvisüsteemi. Siis võivad tekkida iseeneslikud luumurrud ja ajukahjustus.

Diagnoosimine ehk millised uuringud võidakse teha ja miks

Hüdatiidtsüste leitakse sageli juhuslikult ultraheli- või kompuutertomograafilisel uuringul. Kui arstil tekib kahtlus ehhinokokkoosi suhtes, on verest võimalik määrata vereanalüüsist ka ehhinokoki vastaseid antikehi ehk vastuaineid.

Ravivõimalused

Ehhinokokke sisaldavad tsüstid eemaldatakse enamasti kirurgiliselt.
Võimalik on ka tablettravi. Ravi kestus on 28 päeva, mille järel tehakse kahenädalane ravipuhkus. Seejärel korratakse ravikuuri vastavalt tulemusele. Enamasti piisab viiest ravikuurist.

Prognoos

Organismis tekkinud tsüstid on sageli haigusilminguteta kuni 20 aastat.
Prognoos on halvem, kui tsüstid on suured või lõhkevad. Suurte tsüstide puhul on sümptoomid väljendunumad ja tsüstide poolt tekitatud organkahjustused suuremad ja püsivamad.
Tsüstide lõhkemisel võib tekkida allergiline reaktsioon, mis võib lõppeda surmaga. Peale lõhkemist tekib organismi hulgaliselt uusi tsüste, kuna need sisaldavad haigustekitajaid.

Ennetamine

Hävitada tapajäätmeid, et koerad neile ligi ei pääseks. Ravida haigeid koeri.

 

Kas oled osalenud emakakaelavähi sõeluuringus?