Haigused ja seisundid

Eesnäärmevähk

ka prostata vähk
Carcinoma prostatae (lad.k)
Prostate cancer (ingl.k)

Seletus
Eesnäärmevähk on eesnäärme koest pärinev pahaloomuline kasvaja. 

Ülevaade
Eesnäärmevähk on meeste haigestumise ja suremuse põhjusena pahaloomulistest kasvajatest teisel kohal. Ameerika Ühendriikides üle 50 aastaste meeste seas isegi esimesel kohal. Risk haigestuda tõuseb mehe vanuse kasvades, seda eriti peale 50 eluaastat.

Tekkepõhjused ja -mehhanismid

Vanus
Lahanguandmetel areneb 60-80% meestest elu jooksul eesnäärmevähk, kuid kõiki neid juhte ei leita elupuhuselt, sest mehed surevad enne mingisse teise haigusesse. Seega tugevaim riskifaktor näib olevat aeg, st. mida kauem mees elab, seda suurema tõenäosusega diagnoositakse tal elu jooksul eesnäärmevähk.
Geneetiline eelsoodumus
Meestel, kellel on esimese astme sugulastel (isa, poeg, vend) diagnoositud eesnäärmevähk on kahekordne risk haigestuda elu jooksul samasse haigusesse.
Neil aga kellel on kaks lähisugulast prostata vähiga, on juba üheksakordne eluaegne risk haigestuda.

Lahanguandmetel areneb 60-80% meestest elu jooksul eesnäärmevähk, kuid kõiki neid juhte ei leita elupuhuselt, sest mehed surevad enne mingisse teise haigusesse. Seega tugevaim riskifaktor näib olevat aeg, st. mida kauem mees elab, seda suurema tõenäosusega diagnoositakse tal elu jooksul eesnäärmevähk. Meestel, kellel on esimese astme sugulastel (isa, poeg, vend) diagnoositud eesnäärmevähk on kahekordne risk haigestuda elu jooksul samasse haigusesse. Neil aga kellel on kaks lähisugulast prostata vähiga, on juba üheksakordne eluaegne risk haigestuda.

 

Sagedasemaks eesnäärmevähi vormiks on adenokartsinoom. Mitmete faktorite, sealhulgas suguhormoonide, koosmõjul toimuvad eesnäärme rakkude DNAs muutused, mis põhjustavad rakkude pidurdamatut paljunemist ja muutumist “agressiivseks “ teiste kudede suhtes.
Eesnäärmevähk nagu kõik pahaloomulised kasvajad võib levida organismis ja anda siirdeid ehk metastaase teistesse organitesse.

Paikselt võib ta levida eesnääret ümbritsevatesse kudedesse, lümfiteid pidi lümfisõlmedesse ja vere kaudu kõige sagedamini luudesse(nimmeristluu piirkonda, kõigisse teistesse luudesse).

 

Sümptomid ehk avaldumine

Eesnäärmevähk on üldjuhul aeglaselt arenev ja ei anna alguses, kui haigus piirdub vaid eesnäärme koega, mingeid sümptomeid.

Kui eesnäärmes esineb samaaegselt ka teine, healoomuline kasvaja e. eesnäärmeadenoom võivad kaebusteks olla põie tühjendamise häired . Eesnäärmeadenoom suureneb mahult kiiremini kui vähk ja võib seetõttu suruda kinni kusiti.

Urineerimishäired (tihe kusel käimine, korraga vähese uriini eritumine, sage öine urineerimine, pingutamine kusemisel, valu) on ka paikselt kaugele arenenud kasvaja tunnusteks.

(tihe kusel käimine, korraga vähese uriini eritumine, sage öine urineerimine, pingutamine kusemisel, valu) on ka paikselt kaugele arenenud kasvaja tunnusteks.

Uriinis võib olla ka verd ja tekkida kuseteede põletik.

võib olla ka ja tekkida .

Kaugelearenenud kasvaja puhul kui on tekkinud luumetastaasid on sageli kaebusteks luuvalu (näit.nimmeristluu piirkonna seljavalu), harvem alajäsemete nõrkus.

Diagnoosimine ehk milliseid uuringuid võidakse teha ja miks

 

  • Uurimine pärasoole kaudu - arst katsub sõrmega pärasoole kaudu eesnääret. Selle uuringu käigus saab infot eesnäärme suuruse, kuju ja konsistentsi kohta ehk kas on põhjust kahtlustada eesnäärmehaigust ja teha lisauuringuid.

     

  • Vereanalüüs, kus tähtsamaks määratavaks näitajaks on PSA e. prostata spetsiifiline antigeen, mis on eesnäärme poolt toodetav aine ja mille sisaldus eesnäärme haiguste puhul veres tõuseb.

     

  • Pärasoole kaudu teostatav ultraheliuuring (transrektaalne UH) näitab eesnäärme võimalikke muutusi ja selle uuringu käigus on võimalik võtta nõelaga eesnäärmest proovitükk, mida saab mikroskoobi all hiljem uurida võimalike kasvaja rakkude suhtes.

     

- arst katsub sõrmega pärasoole kaudu eesnääret. Selle uuringu käigus saab infot eesnäärme suuruse, kuju ja konsistentsi kohta ehk kas on põhjust kahtlustada eesnäärmehaigust ja teha lisauuringuid. , kus tähtsamaks määratavaks näitajaks on PSA e. prostata spetsiifiline antigeen, mis on eesnäärme poolt toodetav aine ja mille sisaldus eesnäärme haiguste puhul veres tõuseb.

 

 

  • Röntgenuuringud luudest avastamaks võimalikke metastaase

     

    avastamaks võimalikke metastaase

 

  • avastamaks võimalikke metastaase

 

Ravivõimalused

Ravivõimalused on väga individuaalsed ja sõltuvad paljudest faktoritest (haiguse arengustaadiumist, inimese east, ravieelsest PSAst, jt.)

Eesnäärmevähi ravis on kasutusel järgnevad raviviisid

 

 

  • Kasvaja kirurgiline eemaldamine
  • Kiiritusravi
  • Hormoonravi
  • Kirurgiline või medikamentoosne kastratsioon
  • Keemiaravi

     

 

Enamasti kasutatakse kombinatsioone eelpool loetletud raviviiside vahel ja igal üksikul juhul tuleb infot küsida oma raviarstilt.

Prognoos

Prognoos sõltubinimese vanusest, üldisest tervislikust seisundist ja kasvaja staadiumist haiguse diagnoosimise hetkel. Keskmine elulemus varases staadiumis avastatud kasvaja puhul ilma ravita on 8-10 aastat, kaugele arenenud ehk metastaatilise haiguse puhul 2-3 aastat.

Ennetamine

Otseselt midagi tehes või tegemata jättes eesnäärmevähki ära hoida ei saa.

Riskifaktorid

Üheks tugevaks riskifaktoriks on must rass.
Mõned uuringud on leidnud seoseid ka ülemäärase loomse rasva tarbimise ja prostatavähi vahel.
Seksuaalse aktiivsuse ja suguliselt levivate haiguste põdemise ning prostatavähi vahel ei ole leitud seoseid.

 

Kas oled osalenud emakakaelavähi sõeluuringus?