Haigused ja seisundid

Düsenteeria

 

Shigellosis (ingl.k.);
Bacillary Dysentery (ingl.k.)

ka shigelloos

Seletus
Shigelloosiks nimetatakse Shigella perekonda kuuluvate bakterite poolt põhjustatud ägedat soolenakkust.

Ülevaade
Shigelloos on tüüpiline troopika ja arengumaade haigus, mis levib bakteritega saastunud vee ja toiduga. Inimene on shigella ainus peremeesorganism, loomade nakatumist ei ole avastatud.
Eestis esineb sagedamini kahte selle bakteri alaliiki.
Shigellade tekitatud düsenteeria on üks kõige kergemini nakkavamatest bakteriaalsetest kõhulahtisustest.
Shigelloosile on iseloomulik kõhulahtisuspalavikkramplikud valud kõhus, valuliksooletühjendamine.

Tekkepõhjused ja -mehhanismid

Shigella perekonda kuuluvad bakterid levivad saastunud toidu ja veega. Riikides, kus veehügieeni tase on kõrge, shigella tavaliselt levima ei pääse.
Shigellad tungivad sügavale sooleseina ja tekitavad seal haavandeid, mis paranevad armidega.
Shigelladest vabanevad toksiinid ehk bakterimürgid, mis põhjustavad põletikku sooleseinas ning palavikku ja  halba enesetunnet.

Sümptomid ehk avaldumine

1-2 päeva peale nakatumist tekib kõhuvalupalavikvesine kõhulahtisus.
Paari päeva jooksul muutub kõhulahtisus limajas-veriseks ning iseloomulik on ka kõhukrampide ehk tenesmide esinemine.
Täiskasvanute organism saab haigusest võitu tavaliselt 3-5 päevaga, kuid vanuritel ja lastel võib haigus suure veepuuduse tõttu raskemalt ja pikemalt kulgeda.

Lisaks kaebustele seedesüsteemi poolt võib shigelloos põhjustada ka mitmesuguseid vaevusi mujal organismis. Immuunpuudulikkusega inimestel (AIDSi haigetel) võib kujuneda baktereemia ehk bakteri vohamine veres.
Samuti võib tekkida liigesepõletik.

Shigella eritab toksiine, mis võivad põhjustada hematuurilis-ureemilise sündroomi kujunemist. Hematuurilis-ureemiline sündroom  on väga tõsine seisund, millele on iseloomulik liiga väike trombotsüütide ehk veeliistakute hulk, erütrotsüütide ehk punavereliblede kahjustus ja lagunemine, äge neerupuudulikkus, palavik ning organite hulgikahjustus
Shigelloosi läbipõdemisel tekivad organismis antikehad, mis väldivad uuesti nakatumist sama bakteritüvega.

Diagnoosimine ehk milliseid uuringuid võidakse teha ja miks

Shigelloosi diagnoosi kinnitamiseks uuritakse väljaheidet, kust ptsitakse haigust põhjustavat bakterit.

Ravivõimalused

Kuna äge kõhulahtisus tekitab organismis vedelikupuuduse, on väga oluline piisav vedeliku manustamine.
Antibiootikumidest kasutatakse shigelloosi ravis fluorokinoloone, sest on leitud, et shigellad on üsnagi resistentsed ehk mittetundlikud paljude levinumate antibiootikumide suhtes.
Kergematel haigusjuhtudel ei olegi antibiootikumide kasutamine ilmtingimata kohustuslik, kuid riskigruppides ja raskematel juhtudel on antibiootikumravi alati näidustatud.

Prognoos

Ravita kaasneb haigusega kõrge suremus, eriti arengumaades. Riskigruppi kuuluvad alatoitumusega lapsed ja vanurid.
Vahetuks surma põhjuseks võib olla dehüdratatsioon ehk äärmuslik vedelikupuudus organismis, sepsis ehk bakterite ja nende mürkide levimine veres, jämesoole mulgustumine ehk perforatsioon ning hemolüütilis-ureemiline sündroom.  

Ennetamine 

Shigelloosi vastu ei ole tänaseni loodud head vaktsiini.
Kuna shigelloos esineb enamasti alla 10 aasta vanustel lastel, tuleb kontrollida lastekollektiivide töötajaid shigellade infektsiooni suhtes ning isoleerida haigestunud.
Oluline on ka joogiveetoiduainete ja nendega seotud töötajate kontrollimine.

 

Kas oled osalenud emakakaelavähi sõeluuringus?