Haigused ja seisundid

Diabeetiline retinopaatia

Retinopathia diabetica (lad.k)
Diabetic retinopathy (ingl.k)

Seletus
Silma võrkkesta kahjustus, mille põhjuseks on suhkruhaigus. 

Ülevaade
Pikaajaline suhkruhaigus kahjustab silma võrkkestas olevaid väikeseid veresooni, mistõttu nägemine halveneb ja võib täielikult kaduda. Diabeetiline retinopaatia on I tüüpi (insuliinsõltuv diabeet) suhkruhaigete pimedaksjäämise peamine põhjus. Sageli esineb retinopaatia ka II tüüpi suhkruhaigust (insuliinist mittesõltuv diabeet) põdevatel inimestel. Retinopaatia, veresoonte kahjustuse raskusaste on otseses sõltuvuses diabeedi kestvusest.

Tekkepõhjused ja -mehhanismid

Diabeetiline retinopaatia jaotatakse kaheks staadiumiks:
1. Taustaretinopaatia
Diabeetiline retinopaatia tekib, kui suhkruhaigus hakkab kahjustama väikesi veresooni silma võrkkestas. Kuni selle hetkeni ei märgata mingeid muutusi nägemisteravuses.
Suhkruhaiguse tõttu on kiirendatud ateroskleroosi teke kõikides veresoontes, sealhulgas ka silmapõhja väikestes soontes, arterioolides. Ateroskleroos lõhub ja nõrgendab veresoone seina ning seetõttu tekivad sinna aneurüsmid ehk kotjad väljasopistised. Skleroosi tagajärjel väheneb ka veresoonte seinte elastsus ning kõrge vererõhu mõjul võivad need lõhkeda.
Silmapõhja tekivad verevalumid ning aladele, kus veresoon lõhkes, tekivad häirunud verevarustusega alad ja hiljem armkude. Nendes piirkondades on häiritud ka võrkkesta töö. Võrkkesta ülesandeks on saata silma kaudu tulnud pilt ajju, kuid armkoe tõttu saadetakse ajju moonutatud pilt.
Kahjustunud arterioolide seinad muutuvad läbilaskvamaks ning sealt imbuvad silmapõhjale veres ringlevad rasvad ja mõned valgud. Silmapõhja moodustuvad nendest kogumikud, mis häirivad nägemist.
2. Proliferatiivne retinopaatia
Katkenud veresoonte asemele hakkab võrkkesta pinnale tekkima uus veresoontevõrgustik. Nendega koos moodustub armkude, mis rebib võrkkesta pigmentepiteeli küljest lahti ning selle võrkkesta osa töö jällegi häirub.
Vahel võivad uued veresooned puruneda ja veri valgub silma klaaskehasse, silma zheleetaolisse keskossa. Seegi häirib nägemist. Väiksemad verevalumid lahenevad iseenesest, suuremad võivad vajada operatsiooni. 
Kahjustatud veresoonte suurenenud läbilaskvuse tõttu võib tekkida kollatähni turse. Kuna kollatähn vastutab terava nägemise eest, siis selle tagajärjel nägemine tuhmub.
Proliferatiivses staadiumis tekkinud muutused on pöördumatud.

Sümptomid ehk avaldumine

Algstaadiumis ei anna retinopaatia mingisuguseid sümptoome, mistõttu tuleb suhkruhaigel regulaarselt käia arsti juures silmi kontrollimas.
 Taustaretinopaatia tekke ajal võivad, kuid ei pruugi tekkida esimesed sümptoomid. Need tekivad siis, kui esineb nägemisnärvi turse, mistõttu on nägemine veidi hägune, eriti siis, kui on vaja vaadata lähedale.  Võib olla ka raskusi pimedas nägemisega.
 Proliferatiivses staadiumis tekivad sümptoomid juba kindlasti. Väikesed lisaveresooned, mis retinopaatia puhul võrkkesta peale tekivad, võivad lõhkeda ning siis näeb inimene hõljuvaid musti veretäpikesi, mis kaovad paari tunni jooksul. Sageli järgneb sellele mõne päeva või nädala jooksul äkiliselt tekkiv suurem veritsus. Veri voolab klaaskeha sisse ja moodustab silma justkui kardina, nii et inimene läbi selle ei näe. Raskematel juhtudel on inimene võimeline eristama vaid valgust. Sellise verevalumi kadumine võib võtta aega mõne päeva kuni mõne aasta. Võib juhtuda, et ta ei kaogi. Enamasti tekivad sellised verevalumid magamise ajal.
 Hilisstaadiumis tekib pikkamööda suurem nägemishäire või isegi pimedus. See on pöördumatu ning seda ei ole võimalik ravida.

Diagnoosimine ehk millised uuringud võidakse teha ja miks

Nägemisteravuse uurimine spetsiaalsete tabelite abil.
Oftalmoskoopia – see on meetod, mille abil uuritakse silma sisemust, antud juhul võrkkesta. Selleks kasutatakse väikest käeshoitavat instrumenti, oftalmoskoopi, läbi mille arst silma vaatab.
Tonomeetria – meetod, mille abil mõõdetakse silmasisest rõhku. Diabeedi tüsistusena võib tekkida glaukoom ehk silma suurenenud siserõhk. Kui seda õigeaegselt ei diagnoosita, võib tekkida pöördumatu nägemiskahjustus.

Ravivõimalused

Laserravi. Raviks kasutatakse laserit, millega kalgendatakse veresooned. Algstaadiumis selleks, et tekitada väike arm katkenud veresoone kohale – verejooks peatub ja tõenäosus kollatähni turse tekkeks väheneb. Hilisemas staadiumis hakatakse laseriga “tulistama” piki veresooni, et vältida uute veresoonte teket. Samuti kinnitatakse laseri abil lahti tulnud võrkkest tagasi pigmentepiteeli külge.
Laserravi ei paranda nägemist, kuid see aeglustab nägemise halvenemist.
Vitrektoomia. See tähendab silma klaaskeha eemaldamist ja selle asendamist uue läbipaistva geeliga. Seda kasutatakse siis, kui klaaskehasse tekkinud verevalum ei kao pika aja jooksul ja häirib nägemist.
Võrkkesta taaskinnitamine. Vahel on võrkkest pigmentepiteelist nii palju lahti tulnud, et selle taaskinnitamiseks on vajalik operatsioon. Enamasti piisab siiski laserravist.

Prognoos

Ravida diabeetilist retinopaatiat ei saa. Küll aga saab selle arengut aeglustada. Siiski halveneb suhkruhaige nägemine pidevalt ning võib lõpuks hoopis kaduda. Prognoosi muudab halvemaks kaasuv kõrge vererõhk, mis samuti kahjustab silmapõhja.

Ennetamine

Suhkruhaigust põdev inimene peab kindlasti regulaarselt käima silmaarsti juures kontrollil. Soovitatavalt vähemalt 1-2 korda aastas.
Kui veresuhkrut suudetakse normaalsel tasemel hoida, siis võrkkesta kahjustuse teke pidurdub.
Samuti tuleks kontrolli all hoida vererõhku, kuna ka kõrge vererõhk kahjustab võrkkesta.
Kuna organismi veresoonte seisund sõltub otseselt ka suitsetamisest, siis tuleks kindlasti suitsetamisest loobuda.
Inimestel, kellel on tekkinud proliferatiivne retinopaatia, soovitatakse hoiduda raskest füüsilisest koormusest.

Kasutatud kirjandus:
The Merck Manual 17-th ed.
http://www.med.upenn.edu/ophth/patinfo/diabet.html
http://www.hmc.psu.edu/ophth/research/psrrg/intro/intro.htm