Haigused ja seisundid

Dermoidtsüst

Cysta demoides (ld.k)
Dermoid cyst (ingl.k)

Seletus
Dermoidtsüst on sagedamini kaasasündinud naha kujunemise häirest põhjustatud moodustised nahaaluses koes, harvem näiteks munasarjas esinev tsüstjas kasvaja.

Ülevaade
Dermoidtsüstid võivad olla nii kaasasündinud kui omandatud, esineda igas vanuses ning väga erinevates kehapiirkondades (sagedamini nahaalusi ja munasarjades, harvem ajus ja selgrookanalis jm).
Dermoidtsüste esineb suhteliselt harva, raviks on moodustise kirurgiline eemaldamine.

Tekkepõhjused ja –mehhanismid

Kaasasündinud dermoidtsüst tekib naha moodustumise häirest loote arengu käigus ehk see kujuneb rakkudest, millest normaalselt areneb nahk ning kõik selle juurde kuuluv (karvad, rasvkude, küüned).
Sageli on tsüst selgelt eristatav ümbritsevast nahast, võib olla pigmenteerunud või kaetud karvadega. Tsüsti kirurgilisel avamisel võib selle seest leida rasvkudet, küüsi, karvu ning isegi hambaid.

Munasarjades asetsevat dermoidtsüsti tuntakse ka tsüstilise teratoomi nime all ning seda esineb sagedamini 15-40 aasta vanustel naistel.
Väga harva võivad dermoidtsüstid muutuda pahaloomulisteks kasvajateks ehk maligniseeruda.

Sümptomid ehk avaldumine

Sümptomid olenevad tsüsti asukohast.
Kaasasündinud nahaalune dermoidtsüst on tavaliselt nähtav juba sünnil, harvem tekivad taolised moodustised elu jooksul. Sagedamini esineb neid kaelal, näol ning peapiirkonnas. Katsudes on moodustis liigutatav ning valu ei põhjusta.

Kui tsüst asub peaajus, võivad esineda neuroloogilised sümptomid (krambid, halvatus jms); suulaes paiknev moodustis põhjustab aga kõnelemis- ja neelamishäireid.

Munasarjades esinev tsüstiline teratoom ei põhjusta vaevusi ning leitakse tavaliselt rutiinse ultraheliuuringu käigus. Harvem võib tsüst “pöörduda” ning põhjustada ägedat kõhuvalu, lõhkedes ka kõhukelmepõletikku ehk peritoniiti.

Diagnoosimine ehk millised uuringud võidakse teha ja miks

Nahaalune dermoidtsüst ei põhjusta tavaliselt diagnostilisi raskusi oma iseloomuliku välimuse tõttu.
Siseelundites arenevad tsüstid avastatakse sageli tekkinud kaebuste tõttu tehtavatel uuringutel, milleks võivad olla ultraheli, kompuutertomograafiline või magnetresonantstomograafiline uuring.
Vahel selgub alles peale operatsiooni, et tegemist on just dermoidtsüstiga.

Ravivõimalused

Dermoidtsüsti ravitakse kirurgiliselt. Kuigi tsüst on suhteliselt ohutu, võib ta aja jooksul kasvada suuremaks ning siseelundites lõhkedes põhjustada laiaulatuslikku põletikku.

Prognoos

Dermoidtsüsti eemaldamise järgselt on probleem tavaliselt lahendatud.
Harvem, kui tsüst muutub pahaloomuliseks, oleneb prognoos haiguse staadiumist ning tsüsti asukohast.

Ennetamine

Dermoidtsüsti teket ei ole võimalik ennetada.

Kasutatud kirjandus:
http://www.nlm.nih.gov/medlineplus/ency/
http://www.emedicine.com/derm/
Medline