Haigused ja seisundid

Dermatomüosiit

ka polümüosiit
dermatomyositis (ld.k)
dermatomyositis (ingl.k)

Selgitus
Dermatomüosiit on suhteliselt harva esinev vöötlihaste, silelihaste ja naha süsteemne põletikuline haigus. Iseloomuliku nahalööbe puudumisel (ligi 25% haigetest) kasutatakse ka terminit polümüosiit.


Ülevaade
Tegemist on kogu organismi haarava sidekoe haigusega, mida iseloomustab põletik ja taandarengulised muutused lihastes (polümüosiit) ja sageli ka nahas (dermatomüosiit). Haigus viib lihasnõrkusele ja lihaste kõhetumisele.
Haigestumise sagedus on 8 juhtu 100 000 elaniku kohta. Haigus esineb naistel 2 korda sagedamini kui meestel. Sagedamini haigestuvad lapsed 5-15.a. vanuses ja 50-60 aastased inimesed.

Tekkepõhjused ja –mehhanismid

Tekkepõhjused on teadmata, arvatakse, et olulist rolli mängib inimese enda immuunsüsteem, mis tundmatu vea tõttu ründab oma organismi.
On põhjust arvata, et oluline osa on ka viirusetel, mis rakku tungides lisavad oma pärilikku infot inimese raku vastavale infole.
Ka mõned kasvajad võivad olla selle haigusega seotud.

Sümptomid ehk avaldumine

Algus võib olla äge või järk-järgult kujunev. Lastel on tegemist tavaliselt ägeda algusega ja vanematel inimestel on tegemist hiiliva algusega.
Põhilisteks haigusilminguteks on lihaste nõrkus ja katmata kehaosadel avalduv nahapunetus ehk erüteem.
Nahapunetusele võivad lisanduda ketendus ja turse.
Võivad esineda ka lihasvalud, liigeskaebused, käte külmetamine, palavik, pearinglus, väsimus ja kaalukaotus.

Diagnoosimine ehk millised uuringud võidakse teha ja miks

Diagnoosle viitavad tüüpilised haigusilmingud ning kaebused.
Spetsiifilisi uuringuid ei ole, kuid verest määratakse põletiku- ja vastavaid immuunsüsteemi näitajaid, mis viitavad antud haigusele.
Nahast võetakse proovitükk ehk biopsia, mida uuritakse mikroskoobi abil.

Ravivõimalused

Kasutatake põhiliselt hormoonravi pikema aja vältel.
Ravi kombineeritakse juba varakult rakujagunemist pärssivate preparaatidega (azatiopriin), mis võimaldab vähendada hormooni annust.
Ägeda ja alaägeda haigusvormi puhul on vajalik voodirežiim, paranemisel haige järkjärguliselt aktiivsem ravikehakultuur.
Massaž ja füsioteraapia on lubatud ainult protsessi aktiivsuse tunduval vähenemisel ja krooniliste haigusvormide puhul.

Prognoos

Prognoos on tõsine.
Mõnevõrra parem on prognoos lastel, samuti haigeil, kellel avastatakse haigus varakult ja alustatakse raviga.
Dermatomüosiidi ägeda kulu korral muudab kiiresti progresseeruv lihaste kahjustus haige liikumatuks mõne kuu jooksul. Haigus lõppeb 3-6 kuu pärast surmavalt.
Alaägeda vormi korral areneb haigus tsükliliselt– raske lihaskahjustuse süvenemisega ja invaliidistumisega paari aasta jooksul.
Haiguse krooniline vorm on soodsama prognoosiga. Kahjustuvad vaid ainult üksikud lihasgrupid. Haigus kestab lihasvalude ja nõrkusega aastaid.

Ennetamine

Dermatomüosiiti ei ole võimalik ennetada.