Haigused ja seisundid

Brutselloosne artriit

Brucellosis articularis (ld.k)
Brucella arhthritis (ingl.k)

Selgitus
Brutselloos on krooniline nakkushaigus, mille tekkitajad on Brucella perekonda kuuluvad bakterid.

Ülevaade
Eestis ei ole viimase kümne aasta jooksul loomade seas brutselloosi leitud. Küll aga on ravil olnud inimesi, kes on haigusesse nakatunud mujal (Kesk-Ida, Vahemere piirkonnad, Mehiko ja Kesk- Ameerika).

Tekkepõhjused –ja mehhanismid

Krooniline nakkushaigus, mille nakkusallikateks on kitsed, lambad, veised ja sead. Inimese haigestumine toimub pastöriseerimata piimaproduktide või otsese kontakti kaudu haigete loomadega.
Brucella võib peetuda luuüdis, lümfisõlmedes, maksas  ja/või põrnas, kus arenevad spetsiifilised haigustekitajale omased muutused.
Muutused võivad tekkida ka liigest ümbritsevas sidekoes, liigeskapslites, limapaunades, kõõlustes ja sidemetes, sel juhul ongi tegemist brutselloosse artriidiga.

Sümptomid ehk avaldumine

Haiguse peiteaeg (ehk aeg, mil haigustekitaja on juba ordganismis, kuid sümptomeid veel ei esine) on 5 päevast kuni 2 nädalani.
Liigeste kahjustus
võib avalduda haiguse alguses (esimese 3 nädala jooksul) või aasta jooksul haiguse algusest. Esineb liigeste põletik või valulikkus, kehatüvest eemal asuvates liigestes, ristluus, lülisambas (eriti meestel – lülisamba liikuvus väheneb ja koormusel ja selgroole vajutamisel on valulik), nahaaluses koes võib leida valulikke sõlmi.
Enam on haaratud põlve ja küünarliigesed. Kahjustav protsess võib haarata 1-4 seljalüli ja lülidevahelist ketast. Brutselloosne liigespõletik suurtes liigestes võib lõppeda nende jäigastumisega.

Diagnoosimine ehk millised uuringud võidakse teha ja miks

Veres on tõusnud põletiku näidud. Põhiline diagnoosimine toimub mikroorganismi eraldamisel verest või haaratud kudedest.
Röntgenoloogiliselt iseloomustab brutselloosset liigespõletikku luuhõrenemine.

Ravivõimalused

Kasutatakse kombineeritud ravi antibiootikumidega – mitu ravimit korraga, et ei tekiks mikroorganismil võimet muutuda resistentseks ehk tundetuks ühe või teise ravimi suhtes. Ägedatel juhtudel tuleb anda puhkust haaratud liigestele – voodirežiim.

Prognoos

Prognoos on hea adekvaatse ja õigeagse ravimise korral. Viivitades võivad areneda suurte liigeste liikumatus ja haaratud organite (luuüdi, maks, põrn, lümfisõlmed) kahjustus.
Riskifaktorid – Inimesed kes töötavad ohustatud piirkondades loomadega – lihapakkijad, kütid, veterinaarid, farmerid.

Ennetamine

Piima pastöriseerimine, toorjuustu kontrollimine haigustekitaja suhtes. Inimesed kes tegelevad loomadega või loomalaipadega peavad kandma kaitseriideid ja vahendeid (prillid, kindad). Vaktsineerida loomi ja haigestunud loomad elimineerida.

Kasutatud kirjandus:
1.) Oxford textbook of rheumatology, sec.ed, Vol 1, 2. Ed. By P.J.Maddison et al. 1998.a. Oxford Medical Publications.
2.) Harrison’s Principles of internal medicine. 13ed. K.J.Isselbacher et al. 1994.a.
3.) The Merc Manual of diagnosis and therapy, 16ed, R.Berkow et al.
4.) Reumatoloogia., R.Birkenfeldt, L.Päi, T.Haviko, 1995.a.
5.) Meditsiini sõnastik., G.Loogna et al., 1996.a.

 

Kas oled osalenud emakakaelavähi sõeluuringus?