Haigused ja seisundid

Brutselloos

ka Gibraltari palavik;
Unduleeriv palavik
Brucellosis (ld.k)
Brucellosis (ld.k)

Selgitus
Nakkushaigus, mida põhjustab bakter Brucella abortus.

Ülevaade
Brutselloos kandub loomadelt (peamiselt lambad) inimesele kas naha või limaskestade kaudu, samuti piimaga.
Iseloomulikud on suured palaviku kõikumised, higistamine, lümfisõlmede ja maksa ning põrna suurenemine, pea-, lihas- ja liigesvalud.
Brutselloos võib tekitada allergilist seisundit, mis aastate vältel kahjustab peamiselt liigeseid ja närvisüsteemi.
Eriti ohustatud on brutselloosist tapamajade, piimakombinaadi töötajad ja veterinaarid ning karjatalitajad.

 

Tekkepõhjused ja -mehhanismid
Sümptomid ehk avaldumine
Diagnoosimine ehk millised uuringud võidakse teha ja miks
Ravivõimalused
Prognoos
Ennetamine

Tekkepõhjused ja -mehhanismid

Peale nakatumist satub haigustekitaja verre, kus teda haaravad valgeverelibled, millede abil liigub ta edasi lümfisõlmedesse, maksa ja põrna.
Seal hakkab ta rakkude sees paljunema ning levib verega edasi teistesse organitesse, kus tekitab põletikku.
Organism piirab põletikukolde ning seetõttu võib tekkida moodustis, mida nimetatakse granuloomiks või ka mädapaise.
Sümptoomid sõltuvad sellest, millisesse organisse tekitajad satuvad.
Haiguse peiteaeg (ehk aeg, mil haigustekitaja on juba organismis, kuid haigus veel ei avaldu) on 2-8 nädalat.

Sümptomid ehk avaldumine

Sümptomid võivad olla igal inimesel erinevad:
Palavik, higistamine, külmavärinad, peavalu, lihas- ja liigesvalud, samuti alaseljavalu ja iiveldus on sagedased vaevused.
Vahel esineb ka kõhukinnisust, kurguvalu ja köha
Mõned inimesed kaebavad suus oleva omapärase maitse üle.
Esineb depressiooni, põrna ja maksa suurenemist.
Brutselloosi on raske eristada kauakestvast üldisest põletikulisest haigusest. Haigus võib kulgeda ka täiesti ilma kaebusteta.
Rasedatel võib brutselloosi haigestumine põhjustada loote surma.

Diagnoosimine ehk millised uuringud võidakse teha ja miks

Kuna brutselloos sarnaneb teiste kõrge palavikuga kulgevate haigustega, kuid samas on harvaesinev. Seetõttu on diagnoosimine raske.
Üldise seisundi hindamiseks tehakse vereanalüüs. Verest otsitakse ka Brutsella vastu tekkinud antikehi ehk vastuaineid.
Haigustekitajat ennast on võimalik otsida ka verest, luuüdist ja teistest kudedest.
Et määrata erinevate organite haaratust ning seal tekkinud kahjustusi, tehakse ka röntgenpilte või kompuuteruurtomograafilisi uuringuid.

Ravivõimalused

Brutselloosi ravitakse reeglina haiglas.
Ravimitena kasutatakse antibiootikume, mille kuur võib kesta kuni kaks kuud.

Raskematel juhtudel võib vajalikuks osutuda operatsioon - näiteks kui haigustekitaja on tunginud südamesse või aorti.

Prognoos

Ravi puudumise korral on suremus 2%.
Antibiootikumravi lühendab haiguse kestvust, vähendab vaevusi ja selle taastekke tõenäosust.
Kui haigus on haaranud närvisüsteemi, võib tekkida püsiv kuulmisnärvi kahjustus ja seega kuulmislangus, samuti halvatus ühes või mitmes jäsemes.
Kahjustuda võib ka selgroog ning selle tagajärjel võib tekkida küürselgsus.

Ennetamine

• Pastöriseeritud või keedetud piimatoodete tarbimine (piima pastöriseerimine on oluliselt vähendanud haigestumist brutselloosi)
• Loomade vaktsineerimine.