Haigused ja seisundid

Blefariit

ka lauserva põletik
Blepharitis (lad.k)
Blapharitis (ingl.k)

Seletus
Lauserva krooniline põletik, mis sageli kaasneb rosaatsea või seborroilise dermatiidiga (rasunäärmete funktsioonihäirest tekitatud haigusseisund).

Ülevaade
Blefariit on lauserva haigus, mis on põhjustatud bakteriaalsest infektsioonist. See avaldub punetuse, kestenduse ja väikeste haavanditena.
Haigus algab juba lapseeas ning kestab sageli kogu elu, sümptoomid ägenevad 60.-70. eluaastates.
Esineb kahte tüüpi blefariiti - haavandiline blefariit ja seborroiline blefariit.

Tekkepõhjused ja -mehhanismid

Haavandiline blefariit on äge bakteriaalne infektsioon, mille põhjustajaiks on sageli bakterid naha normaalsest mikrofloorast. See haarab ripsmekarva folliikuleid (ripsmekarva pesastumiskohta) ning rasunäärmeid.

Seborroiline blefariit on krooniline haigus, mis kaasneb sageli seborroilise dermatiidiga näol ja peanahal. Viimane kujutab endast haigust, mispuhul rasunäärmete funktsioon on häiritud. Sellele lisandub bakteriaalne infektsioon ning bakterite tõrjumiseks tekibki põletik.

 

Sümptomid ehk avaldumine

Lauserva põletiku puhul on silmalaugude veresooned laienenud, sageli esineb ka valgeid ripsmekarvu tumedamate seas, ripsmete kadu, ripsmed on lühikesed, murdunud.

Haavandilise blefariidi puhul on ripsmekarvade folliikulites näha mäda. Ketud eemalduvad raskelt, võttes kaasa ripsmekarva ja jätavad järele väikese haavandi. Ripsmete kadu ning lauserva mädane põletik põhjustavad lauserva moondumise, ektroopioni see on lauserva pöördumine väljapoole, samuti kroonilist sidekesta põletikku.

Seborroiline blefariit väljendub punetusena, mis enamasti lauservast edasi ei lähe. Sellega kaasneb naha kestendus, mis tekitab ripsmete ümber valgeid ebemeid. Raskematel juhtudel langevad ripsmed välja, silmalaug pakseneb ning pöördub väljapoole - tekib ektroopion. Enamasti on peamiseks kaebuseks siiski punetus ja kestendus. Vahel kaasneb lauserva põletikuga kuiv keratokonjunktiviit, sel juhul esinevad ka sügelus, põletus- ja võõrkehatunne silmas.

Sage silmalaugude hõõrumine, ärritavad kosmeetikatooted, sigaretisuits võivad punetust süvendada.

Diagnoosimine ehk millised uuringud võidakse teha ja miks

Diagnoosimiseks piisab vaatlusest ning kaasuvate haiguste arvesse võtmisest.

Ravivõimalused

Ravi on olenemata tekkepõhjusest blefariidi puhul raske ja pikaajaline. Sageli võib haigus korduda.

Oluline on laugude pidev hooldus – üleliigse rasu ja kestendavate naastude eemaldamine, et need võimalikult vähe lauserva ärritaks.

Vajadusel määritakse laugudele antibiootikumsalvi, mida määrab arst.

Raskematel juhtudel ja kaasneva rosaatsea puhul määratakse suukaudne antibiootikumravi.

Ravida tuleb ka kaasuvat peanaha seborroilist dermatiiti – pead pestakse spetsiaalsete shampoonidega.

Prognoos

Blefariit on krooniline, raskesti ravitav haigus. Kui suudetakse kontrolli all hoida seda tekitavad teised seisundid (seborroiline dermatiit, rosaatsea), siis on ka blefariit vähe väljendunud.

Riskitegurid

Riskigrupis on seborroilist dermatiiti või rosaatseat põdevad inimesed.

Ennetamine

Lauserva põletikku süvendab stress, üldhaigestumine ja korrigeerimata nägemishäired.

Ka mõned kosmeetikatooted või sigaretisuits võivad ägestada haigusilminguid.

 

Kas oled osalenud emakakaelavähi sõeluuringus?