Haigused ja seisundid

Astma

ka bronhiaalastma
Asthma bronchiale (lad.k)
Asthma (ingl. k)

Seletus
Bronhiaalastma on hingamisteede põletikuline haigus, mille korral tekib erinevate ärritajate mõjul hingamisteede ahenemine ja hingamise raskenemine.

Ülevaade
Astma on allergilist laadi haigus, mille avaldumine on väga individuaalne - alates kergest astmast, mis tekitab väga harva ja kergeid hingematmishoogusid kuni raskete astmavormideni, mis alluvad raskesti ravile ja mille tagajärjel muutub kopsukoe ehitus.
Astmahoogusid võivad vallandada nii närvipinge, füüsiline koormus, külm õhk, mitmesugused ärritavad lõhnad kui ka ravimid.
Astmat esineb ligikaudu 3-5% elanikkonnast, täiskasvanutest haigestuvad astmasse veidi sagedamini naised.


Tekkepõhjused ja -mehhanismid

Astma võib olla tingitud nii organismi siseteguritest -nn. põletikulis-allergiline astma kui välisteguritest - allergiline astma.
Lapseeas võivad astmat vallandada välised- või toiduallergeenid. Varases lapseeas alanud bronhiaalastma võib puberteedieas taanduda, kuid allergiline foon organismis jääb alles.
Lastel ja noortel esineb sagedamini allergilist (eksogeenset) astmat. Selle puhul tekib organismi reageerimistundlikkuse suurenemine väliskeskkonnas leiduvate allergeenide suhtes, oluline on geneetiline eelsoodumus.

Allergeenideks ehk allergiat vallandavateks teguriteks võivad olla: elamutolmu lestad, koduloomade (kass, koer, hobune, merisiga) karvad, puude õietolm, kõrreliste heintaimede õietolm, hallitusseened, sigaretisuits, mitmed toiduained (muna, kala, piim, pähkel, šokolaad, apelsin, mandariin), mitmesugused keemilised ained (sealhulgas ka ravimid).

Täiskasvanueas on sagedasemateks astma põhjustajateks infektsioonid. Tihti eelnevad astmale hingamiselundite ägedad või kroonilised põletikud (bronhiidid, kopsupõletik) ning väga sageli nina ja ninakõrvalkoobaste allergilised või põletikulised haigused. Täiskasvanueas võib bronhiaalastma ilmneda või ägeneda naistel kliimaksiaastatel või menstruatsioonieelsetel päevadel.
Rasedusega seoses võib bronhiaalastma kas ägeneda või taanduda.

Endogeense astma tekkepõhjustes on oluline osa infektsioonidel, keemilistel ja füüsikalistel  ärritajatel.
Mitmesuguste faktorite toimel kujuneb hingamisteede hüperreaktiivne seisund, mille alusel paljude rakkude ja nendest vabanevate ainete osalemisel tekib: bronhide silelihaste spasm, limaskesta turse ning suurema hulga lima tootmine bronhiaalnäärmete poolt.
Bronhide põletik ja ahenemine raskendab õhu liikumist hingamisteedes ja tekitab astmale iseloomulikke sümptome nagu köha, suurenev rögaeritus, vilistav hingamine ja õhupuudustunne.
Astma ägeneb enamasti kevadel ja sügisel seoses muutliku ilmastiku ja külmetusega.

Sümptomid ehk avaldumine

Astma avaldub hingematmishoogudena, mis on tingitud bronhiseinades olevate silelihaste kramplikust kokkutõmbest, bronhide limaskesta tursest ning lima hulga suurenemisest bronhides.
Astma korral esinevad köhahood, vilistav hingamine ja lämbumistunne - nende ilmingute raskusaste on tavaliselt väga erinev.
Astmahoog võib olla lühikese kestusega, kuid võib kesta ka mitu päeva. Ulatusliku hingamisteede spasmi puhul on tegemist nn. astmaatilise seisundiga - hapnikuga varustatus langeb tugevalt, seisund muutub eluohtlikuks.
Vanematel inimestel, kellel haigus on kestnud juba aastaid, ei muutu hingamine täiesti vabaks ka astmahoogudevahelisel perioodil. See on krooniline bronhiaalastma.
Sagedamini esinevad astmahood varahommikul (kella 4 ja 6 vahel) või ärkamisel. Pärast keskpäeva on enesetunne kergem.
Astma kulgu mõjutatavad paljud välised ja sisemised tegurid: füüsiline koormus, külm õhk, mitmesugused ärritavad lõhnad ja ravimid võivad vallandada astmahoo, eriti lastel ja noortel täiskasvanutel. Astmahoogu võivad provotseerida ka kroonilise bronhiidi ägenemine, ülemiste hingamisteede haigused, ravimitest aspiriin ja beetablokaatorid (ahendavad bronhide valendikku).   
Astmat iseloomustab hingamisteede pöörduv ahenemine - hommikune hingamisfunktsioon on tugevasti kehvem kui õhtul. Õhtul on hingamisteed vabamad ja hingamine kergem.

Diagnoosimine ehk milliseid uuringuid võidakse teha ja miks

Diagnoosile viitavad tüüpilised kaebused või sümptomid, mis selgitatakse küsitluse käigus.
Oluliseks näitajaks on bronhospasmolüütiku (ravim, mis vähendab või kõrvaldab bronhide silelihaste krampliku kokkutõmbe ehk spasmi) efektiivne toime (ühtlasi raviv ning diagnostiline).

Kopsude kuulatlusel on võimalik hinnata hingamisteedes oleva põletiku ulatust ja iseloomu, astma korral on kopsudes kuulda nn. kiuned, urinad, vilinad (eriti väljahingamisel!) ja väljahingamine on pikenenud.
Spiromeetri abil hinnatakse hingamisfunktsiooni - inimesel tuleb puhuda vastava aparaadi huulikusse, mis mõõdab õhu liikumise kiirust hindamisteedes, sisse- või väljahingatud õhu koguseid.
Steroidtest seisneb selles, et inimesele, kellel astmat kahtlustatakse, antakse 2 nädala vältel iga päev hormoonpreparaati. Spirograafi abil hinnatakse ravi tulemuslikkust - kui tegemist on astmaga, muutuvad hingamisfunktsiooninäitajad paremaks.
Kui eelnevad testid ei näidanud bronhide pöörduvat ahenemist, kuid inimesel esinevad siiski astmale viitavad kaebused, siis tehakse provokatsioonitest. Füüsilise koormuse või allergeeniga kokkupuutumise tingimustes mõõdetakse hingamisfunktsiooni - astama puhul see halveneb.
Lisaks tehakse ka immuundiagnostikat - naha allergeentestid, vereanalüüsis allergilisele seisundile viitavate rakkude (IgE) määramine.

Ravivõimalused

Ravi eesmärk on ära hoida astmahoogude teket ning vähendada miinimumini ägenemiste arvu, mille puhul on vaja välja kutsuda kiirabi või minna haiglaravile.
Astmaravimid võib jaotada kahte gruppi:
bronhide valendikku laiendavad ravimid (bronhodilataatorid) ning põletikuvastased ravimid (baasravimid).
Bronhodilataatorid parandavad bronhide läbitavust, vähendavad või kõrvaldavad silelihaste kramplikku kokkutõmmet. Neid kasutatakse astmahoo korral.
Inhalaatorite (sissehingatavate ravimite) toime algab paari minuti pärast, suukaudsete ja süsteravimite toime paarikümne minuti pärast. Põletikuvastast ja ülitundlikkust vähendavat toimet neil ei ole. Nende toime on lühiajaline, kuid kontrollimatu tarvitamine võib kaasa tuua tõsiseid tüsistusi, mis avalduvad peamiselt südame rütmihäiretena.

Põletikuvastased ravimid vähendavad bronhide limaskesta turset, limaeritust, kuid ei kõrvalda astmahoogu. Kasutatakse pikema aja vältel, et ennetada astmahoogusid, vähendada hoogude sagedust ja intensiivsust. Peamiselt kuuluvad siia hormoonpreparaadid, mida kasutatakse tablettidena või aerosoolina. Neid tuleb kasutada regulaarselt ka hoogudevahelisel perioodil.

Prognoos

Tänapäeval võib astmahaige tänu uutele efektiivsetele ravimitele ja õige raviskeemi puhul elada normaalset elu ilma oluliste piiranguteta.
Astma lastel: tervenemine >50%-l juhtudest
Astma täiskasvanutel: tervenemine 20%-l, paranemine 40%-l juhtudest.

Ennetamine

• Vältida teadaolevaid allergeene.
• Loobuda suitsetamisest.
• Võimalusel hoiduda külma õhu, tolmu, elukutsega seotud kahjulike ainete sissehingamisest.
• Hingamisteede nakkuste ennetamiseks võib vaktsineerida pneumokokkide ja gripiviiruse vastu.
• Vältida liigset kehalist pingutust .
• Mitte kasutada potentsiaalselt astmahoogu vallandavaid ravimeid (aspiriin, beetablokaatorid).
• Ka liigne närvipinge võib vallandada astmahoo.
Riskiteguriteks astma tekkel on atoopilised haigused (allergiline nohu, atoopiline nahapõletik) esinevad sageli perekonniti ja on põhjustatud pärilikust kalduvusest IgE (teatud kaitserakud organismis) suurenenud tootmisele organismis.

Kasutatud kirjandus
1. Lea Praks, Astma ja allergia, Tartu Astmahaigete Selts
2.http://bdcstom.kliinikum.ee/kopsukliinik/kasulik/astma/astma.htm
3.http://www.asthmasociety.ie/Asthma/BasicFacts.asp
4.Gerd Herold ja kaastöötajad, Sisehaigused, loengutele orienteeritud käsitlus, 1999
5. Pulmonoloogia lühikursus, TÜ Kopsukliinik, Tartu, 1996