Haigused ja seisundid

Anküloseeriv spondüliit

ka Behterevi tõbi
Spondylarthritis ancylopoetica (ld.k.)
Strümpell-Marie-Bechterew disease (ingl.k)

Selgitus
Anküloseeriv spondüliit on krooniline tervet organismi haarav põletikuline, peamiselt kogu lülisammast kahjustav liigeshaigus.

Ülevaade
Haigus haarab peamiselt lülisammast, vähendades selle painduvust ning põhjustades valu.
Haigus areneb kõige sagedamini noortel meestel 15-30.a. vanuses. Meeste ja naiste suhe haigestumisel on 5:1, isegi kuni 9:1.
Anküloseeriva spondüliidi puhul on täheldatud perekondlikku esinemist.

Tekkepõhjused ja -mehhanismid

Haiguse täpsed tekkepõhjused on teadmata. Haiguse avaldumise määravad geneetilised ehk pärilikud tegurid.
Anküloseeriva spondüliidi üheks oluliseks tekkepõhjuseks peetakse spetsiifilisi mikroorganisme (näiteks Klebsiella pneumoniae: bakter, mis tekitab kopsu ja kuseteede põletikke). Teatud inimestel tekib selle põletikuga võitlemise käigus immuunsüsteemi viga, mistõttu  hakatakse kahjustama oma organismi kudesid, peamiselt liigespindasid ja kõõluseid.

Haigus eelistab lülisammast. Areneb liikuvuse piiratus, mis on tingitud liigespindade liitumisest ja liigese muutumisest liikumatuks. Samuti tekivad selgroolülidele luulised jätked, mis omavahel liitudes fikseerivad liigese ja takistavad selle normaalset tööd.
Vahel kaasub lülisamba sidemete lubjastumine kaltsiumi ladestumise tõttu.

Sümptomid ehk avaldumine

Anküloseeriv spondüliit haarab kõigepealt selgroo alaosa, seejärel kogu selgroo ning hiljem muud liigesed.
Haiguse esimeseks ilminguks on seljavalu.
Esineb niinimetatud alaselja sündroom, mis väljendub valuna nimme-ristluupiirkonnas. Valu on sügav, puuriv ja aeg-ajalt tuharatesse kiirguv. Esialgu valuperioodid vahelduvad suhteliselt hea enesetundega.

Võivad esineda liigeste-ja lihasvalud.
Valusid leevendab tavaliselt võimlemine ja muu füüsiline tegevus. Öösiti valud süvenevad. Haiguse algstaadiumis on valuperioodid pikemad ja ja valu võib üleneda – alaseljast kuni abaluudeni.
Pikemaajalise haiguse kulu korral hakkab selgroo loomulik kumerus lamenema, tekivadvad õla ja puusaliigeste valud.

Üldsümptoomidena esinevad halb enesetunne; madal, pidev palavik; kaalu langus ja väsimus.
Harvem tekivad südame rütmihäired ning kopsukahjustus.

Diagnoosimine ehk millised uuringud võidakse teha ja miks

Diagnoosile viitavad juba tüüpilised kaebused, kuid vajalikud on ka lisauuringud.
Hinnatakse selgroo liikuvust erinevas suunas.
Lisaks on vajalikud röntgenuuringud, et näha võimalikke muutusi lülides.
Vereanalüüsist hinnatakse põletiku olemasolu.  

Ravivõimalused

Ravi eesmärgiks on likvideerida valu ja põletik; hoida ära või vähendada lülisamba jäikuse ja moondumise teke.
Ravi peab olema süstemaatiline ja pikaajaline. Põletikuvastases ravis kasutatakse mittesteroidseid põletikuvastaseid ravimeid (ibuprofen, diclofenak), valikuliselt ka hormoonpreparaate.
Ägenemise perioodil on vajalik haiglaravi.
Kohustuslik on säilitada kehaline aktiivsus – iga päev võimlemist vähemalt 2 korda päevas.
Magada on soovitav kõval alusel kõhuli.

Prognoos

Anküloseeriv spondüliit kulgeb ägenemistega ja taandumistega, põletikuline protsess üleneb järk-järgult piki lülisammast ja lõpuks tekib selgroo jäigastumine.
~30% patsientidest invaliidistub 20.a. möödudes.
Riskifaktoriteks on kroonilised põletikud ning haiguse esinemine perekonna teistel liikmetel.

Ennetamine

Anküloseerivat spondüliiti ei ole võimalik ennetada.

 

 

 

 

Kas oled osalenud emakakaelavähi sõeluuringus?