Haigused ja seisundid

Amüloidoos

Amyloidosis (lad. k.)
Amyloidosis (ingl. k.)

Selgitus
Amüloidoos on kogu organismi haarav haigus, mille korral erinevate elundite rakkude vahele koguneb lahustumatut valku amüloidi.

Ülevaade
Tavaliselt kulub amüloidoosi tekkeks üle 10 aasta.
Amüloid koguneb erinevatesse elunditesse ning häirib nende elundite normaalset tegevust. Sümptomid võivad olla seega väga erinevad olenevalt sellest, millist elundit amüloidoos on tabanud.
Kõige sagedasemaks amüloidoosi põhjustavaks haiguseks Lääne-Euroopas on reumatoidartriit.

Tekkepõhjused ja –mehhanismid

Miks amüloidoos tekib, seda täpselt ei teata.
Haigus tekib osade kasvajate korral, mõnikord seoses pikaajalise ehk kroonilise põletikuga (reumatoidartriit, tuberkuloos, mädane luupõletik, neeruvaagnapõletik, põletikuline soolehaigus jm), suhkruhaiguse korral.
Enamikul inimestel kroonilise põletiku korral siiski  amüloidoosi õnneks ei teki.
Haigus võib olla ka geenidega päritud vanematelt.
Amüloidi võib ladestuda kõikidesse elunditesse, ka veresoontesse ja närvide ümbrusesse.

Sümptomid ehk avaldumine

Amüloidi kuhjumisest:
• maksa tekib maksa suurenemine,
• põrna tekib põrna suurenemine,
• südamesse ja südamenärvidesse võivad tekkida südamesuurenemine, südamepuudulikkus — süda ei jaksa enam organismile piisavalt verd pumbata, ning rütmihäired,
• seedetrakti ning selle tegevust reguleerivatesse närvide ümbrusesse võivad tekkida seedehäired (kõhukinnisus, kõhulahtisus), toitainete imendumishäired ehk malabsorptsioon,
• neerudesse võib tekkida neerupuudulikkus — neerud ei tule enam oma ülesannetega toime, seal hulgas uriiniga mürgiste ainete väljaviimisega,
• põietegevust reguleerivate närvide ümbrusesse võivad tekkida põietühjenemishäired, uriinipidamatus,
• lihaste tegevust reguleerivate närvide ümber tekib närvipõletik, mis avaldub tundlikkuse ja lihasjõudluse häirena, lihaste kõhetumisena,
• nahka muutub see poolläbipaistvaks, vahajaks,
• silmadesse tekib silmade kahjustus.

Diagnoosimine ehk millised uuringud võidakse teha ja miks

Haiguse diagnoosimiseks võetakse koetükikesi ehk biopsiat nahaalusest rasvkoest kõhul, pärasoolest, harva ka neerust, mida uuritakse mikroskoobiga. Amüloidoosi korral leitakse kudedest amüloidi.

Ravivõimalused

Amüloidoosi ei ole võimalik ravida, küll aga saab leevendada haigusega tekkinud tervisehäireid.

Prognoos

Prognoos on üsna tõsine. Selle määrab amüloidoosi põhjustanud haigus, kuidas seda õnnestub kontrolli all hoida ning millistesse elunditesse amüloid on kuhjunud — kui südamesse, siis võivad tekkida eluohtlikud rütmihäired, kui neerudesse, siis ei pruugi need oma ülesannetega toime tulla, mürke uriiniga organismist välja viia ning inimene võib surra.

Ennetamine

Kuna täpselt ei teata, miks see haigus tekib, siis ei ole seda võimalik ka ära hoida.
Siiski tuleks võimaluse korral kiiresti terveks ravida tekkinud põletikud, et need ei muutuks krooniliseks.
Päriliku amüloidoosi teket ei ole ka võimalik ära hoida, kuna vanemate poolt kaasa antut ei saa kahjuks muuta.