Haigused ja seisundid

Amneesia

Amnesia (lad.k)

ka mäluhäired
Memory loss (ingl. k.)

Ülevaade
Mäluhäired põhjustavad osalise või täieliku võime kasutada eelnevaid kogemusi. Mäluhäireid (amneesiaid) on mitut liiki: anterograadne ehk võimetus äsja vastuvõetud informatsiooni õppida. Selle korral mäletab inimene hästi vanu asju (sünniaeg, kool jne) kuid ei suuda hetkeolukorras midagi meelde jätta ja varasemate teadmistega siduda.
Retrograadne amneesia ehk mälukaotus, mille korral ei mäletata juhtunut (ajutrauma, ajurabandus).
Hüsteeriline amneesia on väga harva tekkiv situatsioon, kus patsient ei mäleta oma elust mitte midagi (nime, aadressi jne). Sel juhul on alati tegemist psüühilikahäirega.

Tekkemehhanismid

Mälu häirete kõige sagedasemateks põhjusteks on aju vereringe häired, mis on seotud arterite lupjumisega ehk ateroskleroosiga. Selle korral väheneb mälu ajapikku.
Äkiline mälu vähenemine kujuneb välja ajukahjustuste korral (trauma, insult jt). Pidev aju hapnikuvaegus või krooniline ajutoksiliste ainete (alkohol) tarbimine muudab samuti intellekti ja mälu.

Sagedasemad põhjused

Ajutraumad
Insult
Ajukasvajad
Ajuoperatsioonid
Anesteesia operatsioonide korral
Alkohoolne ajukahjustus
Ajuarterite ateroskleroos
Krambid
Entsefaliit
Vanadus
Hapnikuvaegus

Haruldasemad põhjused

Elekteršokk
Psüühikahäired
Pernitsioosne ehk megaloblastiline aneemia
Ravimite kõrvaltoimed
Hullulehmatõbi ehk Creutzweldt-Jakobi tõbi
Alzheimeri tõbi
Ainevahetushaigused

Diagnoosimine ehk millised uuringud võidakse teha ja miks

Äkki tekkinud või kiirelt süveneva mäluhäire korral teostatakse kompuuteruuring kasvajate, verevalanduste või isheemia leidmiseks. Vereanalüüs aitab hinnata kehvveresuse olemasolu.

Koduse ravi võimalused

Kui tekib äkiline mälukaotus, siis tuleb koheselt pöörduda arsti poole.
Mälu nõrgenemise ärahoidmiseks vanemas eas sobivad mälutreenigu harjutused. Ajuarterite ahenemise või lubjastumise korral määrab arst teile veresooni laiendavaid ravimeid.

Arsti poole pöörduge juhul, kui

• äkki tekkinud mälukaotus
• mälu nõrgenemisega kaasnevad isiksuse muutused (agressiivsus, lihtsameelsus)
• teil esineb ateroskleroos
• ei suuda meelde tuletada tuttavate nimesid ja nägusid

Kasutatud kirjandus
Memory loss: Not always permanent. Mayo Faundation and Research 2000.
Beers MH, Berow R. ed. The Merck Manual of Diagnosis and Therapy. USA 1999;1383
R.F. Schmidt, G. Thews. Inimese füsioloogia. Tartu 1997;163-170.
Mesitsiinisõnastik. Medicina 199