Haigused ja seisundid

Allergia

ka ülitundlikkus
Allergy (ingl.k)

Seletus
Allergia on ebatavaliselt äge immuunvastus ainetele ehk allergeenidele, mis tavaliselt taolist reaktsiooni ei tingi.

Ülevaade
Allergiat esineb suhteliselt sageli. Vastavalt sellele, mille suhtes ülitundlikkus tekib, tuntakse toiduallergiat, heinapalvikku, tolmu- ja ravimiallergiat ning veel mitmeid erinevaid allergia tüüpe.
Allergiat võib esineda igas vanuses: imikutel on sagedaseks probleemiks mähkmeallergia, noortel heinanohu jne.

Tekkepõhjused ja –mehhanismid

Allergia on immuunsüsteemi ebatavaliselt äge reaktsioon mingi aine suhtes. Tavapäraselt tegeleb immuunsüsteem bakterite, viiruste ning toksiinide kahjutuks tegemisega ehk omab kaitsvat ülesannet.
Aineid, mille suhtes organism on ülitundlikuks muutunud, nimetatakse allergeenideks. Nendeks võivad olla toiduained, õietolm, kodutolm, kemikaalid,  loomad, ravimid vms.

Esmakordsel allergeeniga kokkupuutel tekib tavaliselt tagasihoidlik reaktsioon, mis tingib antikehade ehk kaitsekehade tekke inimese organismis. Teistkordsel kokkupuutel tekib aga äge reaktsioon, mis võib avalduda mitmesuguste erinevate haigusnähtudena (sügelemine, kollaps, kõhulahtisus jne).
Põhimõtteliselt võib allergilisi reaktsioone jagada kaheks: ühed, mis on üliägedad ning eluohtlikud (anafülaktiline reaktsioon) ning teised, mis on kergemakujulised ning elu ei ohusta.
Allergia võib olla bronhiaalastma tekke algpõhjuseks.

Sümptomid ehk avaldumine

Sagedamini esinevad hingamisteede sümptomid: vesine nohu, aevastamine, köha, hingamisraskused. Lisaks tavaliselt ka pisaravool.
Nahanähtudena avalduv allergia põhjustab naha punetust, sügelemist ning nahapinnale võivad tekkida kublad (urtikaaria).
Toiduallergia põhjustab sagedamini iiveldust, oksendamist, kõhuvalu ja –lahtisust.
Kõikide ülitundlikkuse tüüpide korral võib kaasneda peavalu.
Allergiast tingitud astamle on iseloomulikud hingeldus- ning õhupuudushood.

Diagnoosimine ehk millised uuringud võidakse teha ja miks

Allergiat aitavad diagnoosida tüüpilised sümptomid ja kaebused. tavaliselt tehakse põhjalik küsitlus erinevate allergeenidega kokkupuute kohta, et selgitada võimalik põhjustaja.
Kõige levinum allergia diagnoosimise viis on nahatestide tegemine. Peene nõelaga kantakse nahale erinevate sagedasemate allergeenide ekstrakte ning jälgitakse reaktsiooni. Võimaliku allergeeni kohale ilmub normist suurem punetus ning nahaturse.
Siiski ei ole alati võimalik testidega allergeeni leida, sel juhul peab proovima piirata erinevate ainete kasutamist (šampoonid, toiduained, ravimid jne) ning samal ajal jälgima allergia teket/kadumist.

Vereanalüüsis iseloomustavad allergiat eosinofiilide ning immunglobuliin E kõrgem sisaldus.

Ravivõimalused

Ravi oleneb sümptomite tugevusastmest ning esinemise sagedusest.
Ägedal allergilise reaktsiooni tekkel kasutatakse kohest ravi antihistamiinsete ravimitega (tavegyl, dimedrol). Apteekides on ka käsimüügis saadaval uuemad allergiaravimid Zyrtec ja Claritin, mis ei põhjusta uimasust nagu klassikalised antihistamiinikumid.
Kui allergeen on tuvastatud, peab sellest hoiduma.
Paikseks raviks (näiteks nahanähtude korral) kasutatakse glükokortikoidhormoone sisaldavaid kreeme ja salve.
Soovitav on nahahoolduseks kasutada lõhnaainetest vabastataud seepe ning kreeme ja šampoone.
Astma raviks kasutatakse väga erinevaid aineid, vastavalt haiguse iseloomule ning raskusele. Allergilise hingeldushoo ajal kasutatakse bronhe lõõgastavaid inhaleeritavaid ravimeid.
Imikute mähkmeallergia puhul aitavad sageli õhuvannid ning teise firma mähkmete kasutamisele üleminek. Paikselt võib lühiajaliselt kasutada väikese hormoonisisaldusega kreeme.

Prognoos

Olenevalt allergia tugevusest ning allergeenide arvust on prognoos erinev. Kui ülitundlikkus on tekkinud näiteks ühe toiduaine suhtes, siis seda vältides ei pruugi allergia enam avalduda.
Mitmetele ainetele ülitundlikel inimestel on tavaliselt vajalik pidevalt kasutada hüpoallerdgilisi nahahooldusvahendeid, võimalusel vältida ülitundlikkust põhjustavate ainetega kokkupuudet ning pidevalt kanda kaasas allergiavastaseid ravimeid.
Astma korral on ravi sageli pikaajaline, vahel ka eluaegne.

Ennetamine

Arvatakse, et rinnapiima saavatel lastel esineb allergiat vähem. Kui allergia on juba tekkinud, aitab seda ennetada vaid allergeeni tuvastamine ning vältimine.

Kasutatud kirjandus:
The Merck Manual, 1992
http://www.nlm.nih.gov/medlineplus/ency
Harrisons Principles of Internal Medicine, 1998