Haigused ja seisundid

Ajuarteri aneurüsm

ka ajuarteri kotjas laienemine
Aneurysma intracraniale (ld. k.)
Intracranial Aneurysm, Cerebral Aneurysm (ingl. k.)

Seletus
Aneurüsm on veresoone, antud juhul ajuarteri seina nõrgenemisest ja vererõhu survest tingitud arteri paikne kotjas laiend.

Ülevaade
Ajuarteri aneurüsm esineb 20-aastaste hulgas väga harva, ent arvatakse, et üle 65-aastaste seas kuni 5%-l elanikkonnast.
Tavaliselt jääb aneurüsmi esinemine märkamata, ta võidakse avastada mingil muul põhjusel tehtud aju-uuringu käigus. Aneurüsmi lõhkemise korral tekivad rasked, sageli eluohtlikud sümptomid.
Õigeaegse kirurgilise ravi korral on võimalik täielik või osaline paranemine.

Tekkepõhjused ja –mehhanismid

Ajuarterite aneurüsmid võivad olla kaasasündinud või elu jooksul tekkinud. Viimasel juhul võib põhjuseks olla kõrgenenud vererõhk, arterioskleroos, seennakkus: nn. mükootiline aneurüsm, peatrauma.
Viimasel ajal seostatakse aneurüsmi tekkimist ka regulaarse kokaiini kuritarvitamisega.
Veresoone seina nõrkust seostatakse lihaskihi puudumisega mingis seina osas, vastav piirkond venib kotikujuliselt või käävjalt välja, eriti kõrgenenud soonesisese rõhu tingimustes.

Sümptomid ehk avaldumine

Enamasti ei põhjusta ajuarteri aneurüsmi olemasolu iseenesest mingeid kaebusi, tegemist on nn. asümptomaatilise aneurüsmiga.
Suuremate aneurüsmide puhul võivad naaberkudedele rõhumise tõttu tekkida peavalu, mõnikord pulseeriv; iiveldus; pearinglus; oksendamine; nägemishäired; näovalu ning teadvuse kadu.

Ajuarteri aneurüsmi ohtlikkus seisneb selles, et ta võib ootamatult rebeneda ehk ruptureeruda, sageli seoses füüsilise pingutusega. Tekib ajuverejooks ehk ajuhemorraagia ehk insult või isegi surm.

Sageli tekivadki esimesed haigustunnused aneurüsmi rebenemise tõttu. Ilma mingi eelhoiatuseta, näilise heaolu tingimustes tekib järsku ülitugev peavalu, millele võib järgneda teadvuse kadu.
Edasi võib areneda kooma, kuid enamasti teadvus taastub, esineda võivad samad sümptomid, mis rebenemata aneurüsmi puhul, ent tekkida võivad ka krambid, mingi piirkonna halvatus, kuklakangestus ja -valu, palavik.

Juba rebenenud aneurüsmi puhul võivad tekkida uus verejooks aneurüsmist, eriti esimestel rebenemisjärgsetel päevadel; vesipea ehk hüdrotsefaalia ehk ajuvedeliku kogunemine äravoolutee ummistumise tõttu; reflektoorne rebenenud veresoone ahenemine ehk vasospasm.

Diagnoosimine ehk millised uuringud võidakse teha ja miks

Aneurüsmi rebendi kahtlusel teostatakse otsekohe aju kompuutertomograafiline uuring, millega on võimalik diagnoosida ajuverevalumit.
Täiendava uuringuna võidakse uurimiseks võtta lülisambakanalist ajuvedelikku, kust otsitakse võimaliku ajuverejooksuga sinna sattunud vererakke.

Täpse aneurüsmi asukoha kindlaks määramiseks teostatakse ajuarterite angiograafiline uuring, mis annab infot, millisel ajuveresoonel aneurüsm paikneb ja kui suur ta on.
Haige üldseisundi paremaks hindamiseks võidakse teha vereanalüüs.

Rebenemata ajuarteri aneurüsmi leidmiseks võidakse kasutada aju magnettomograafilist uuringut.

Ravivõimalused

Ravi eesmärgiks on korduva verejooksu ärahoidmine (oht selleks on suurim esimestel rebendijärgsetel päevadel); vesipäisuse ravi; vasospasmi ehk aju veresoonte ahenemise ravi.

Esmalt püütakse stabiliseerida vererõhk, jälgitakse elulisi näitajaid nagu südametöö ja hingamissagedus. Ravimeid kasutatakse valuvaigistamiseks; iivelduse, oksendamise ja pearingluse vältimiseks; vasospasmi vastu võitlemiseks.

Peaaegu alati on paranemise eelduseks kirurgiline ravi. Traditsiooniline operatsioon seisneb metallklambri asetamises veresoonele nii, et suletakse vere väljapääs rebendist, kuid mitte takistades vere voolamist aneurüsmist edasi.

Alternatiivne võimalus on veresoonesisese ehk endovaskulaarse sondiga aneurüsmi ummistamine röntgenkontrolli all. Hüüvete tekitamiseks viiakse aneurüsmi sisse peenest traadist kerakesed, see on nn. “endovaskulaarne koilimine”.

Hea üldseisundi ja teadvusel oleku korral püütakse opereerida esimese 3 päeva jooksul aneurüsmi lõhkemisest vältimaks korduvat verejooksu. Raske üldseisundi ja sügavate teadvushäirete ning kooma korral oodatakse operatsiooniga üldseisundi paranemiseni, kuna esimestel juhtudel ei anna opereerimine olulist raviefekti. Vesipäisuse raviks kasutatakse ajuvedeliku dreneerimist.

Prognoos

Prognoos sõltub aneurüsmi asukohast ja suurusest, elueast, üldisest tervislikust seisundist. Oluline on varajane diagnoosimine ja ravi.
Esmase aneurüsmi lõhkemise puhul on suremus umbes 35%, 15% sureb lähinädalatel korduva verejooksu tõttu. Õigeaegse ja eduka kirurgilise ravi korral on võimalik ka täielik paranemine neuroloogiliste jääknähtudeta või osaline paranemine mingi neuroloogilise häire püsimajäämisega.

Ennetamine

Aneurüsmi tekkimise või rebenemise riski vähendavad järgmised abinõud: suitsetamise lõpetamine või vältimine; vererõhu kontrolli all hoidmine; konsulteerimine arstiga suukaudsete rasestumisvastaste vahendite tarvitamise eel ja ajal; normaalse kehakaalu säilitamine; kokaiini kasutamise vältimine.