suur banner

Ekstrasüstolid

ka südame lisa- ehk vahelöögid
Extrasystolia supraventricularis/ventricularis (ld.k)
Atrial and ventricular ectopic beats (ingl.k)

Seletus
Südamerütmi ebaregulaarsus lisa- ehk vahelöökide tõttu.

Ülevaade
Ekstrasüstolid on üheks südame rütmihäirete liigiks. Nad võivad esineda nii lastel kui täiskasvanutel, sagedamini siiski mõne südamehaiguse tõttu vanemas eas.
Vastavalt päritolule jagatakse ekstrasüstolid supraventrikulaarseteks (kodadest pärinevad) ning ventrikulaarseteks (vatsakestest pärinevad). Kodadest lähtuvaid lisalööke tuleb ka tervetel inimestel ette, sagedamini esinevad lisalöögid võivad aga olla tingitud teistest südamehaigustest või ainevahetushaigustest.

 

Tekkepõhjused ja –mehhanismid
Sümptomid ehk avaldumine
Diagnoosimine ehk millised uuringud võidakse teha ja miks
Ravivõimalused
Prognoos
Ennetamine

Tekkepõhjused ja –mehhanismid

Ekstrasüstolid ilmnevad sageli muus osas normaalse südametegevuse foonil. Eriti nooremas eas võivad (supraventrikulaarsed) lisalöögid esineda ilma olulise põhjuseta ning sel juhul on nad healoomulised ning ei kujuta endast ohtu tervisele.
Põhjusteks võivad olla mitmed südamehaigused, vere elektrolüütide tasakaalu häired, liigne suitsetamine, alkoholi või kohvi tarbimine, ärrituvus ning stress.
Ventrikulaarsed lisalöögid on tunduvalt ohtlikumad kui supraventrikulaarsed.

Sümptomid ehk avaldumine

Südame lisalöögid ei põhjusta alati kaebusi, mistõttu need võidakse avastada juhuslikul läbivaatusel.
Vahel tunneb inimene vahelööki tugevamana teistest löökidest ning see võib põhjustada ebameeldivat tunnet.

Diagnoosimine ehk millised uuringud võidakse teha ja miks

Diagnoosimisel on oluline selgitada:
1. Kas on tegemist supra- või ventrikulaarsete lisalöökidega;
2. kas lisalöökide põhjuseks on haigus või on need healoomulised.
Esmalt mõõdetakse vererõhku ning teostatakse südamefilm (elektrokardiogramm), mille alusel hinnatakse ekstrasüstoli iseloomu ja sagedust.
Kahtlusel südamehaigusele teostatakse lisaks ehhokardiograafia (südame ultraheliuuring).
Kui lisalöögid tekivad hoogudena, st ei ole püsivad, kasutatakse 24 tunni elektrokardiogrammi registreerimist ehk Holter monitooringut.

Ravivõimalused

Ekstrasüstoleid ravitakse juhul, kui nad põhjustavad isikule kaebusi või ebameeldivaid tundmusi.
Peamiseks ravimiks on beetablokaator (metoprolool, atenolool, propranolool), harvem Na+-kanali blokaatorid (meksiletiin) ning teised antiarütmikumid.

Kui ventrikulaarseid lisalööke tekib palju ning nad on järjestikku, võib see oluliselt häirida vereringet. Sel juhul on vajalik haiglaravi: antiarütmikum lidokaiini manustamine ja/või kardioversioon - südame normaalse rütmi taastamine elektriimpulsi abil ("elektrišokk").

Prognoos

Supraventrikulaarsed ekstrasüstolid ei kujuta endast tavaliselt ohtu tervisele ning sageli ei ole kaasuvaks ka ühtegi südamehaigust.
Ventrikulaarsete lisalöökide puhul võib kehtida sama, kuid nad on sagedamini mõne südamehaiguse väljenduseks või tüsistuseks, mistõttu prognoos oleneb vastavast haigusest. Sagedaste, järjestikuste ventrikulaarsete lisalöökide puhul on oht ventrikulaarse tahhükardia ning äkksurma tekkeks.

Ennetamine

Ekstrasüstooliat ei ole alati võimalik ennetada. Siiski on võimalik vältida lisalööke soodustavaid faktoreid: suitsetamist, alkoholi ja kohvi liigtarbimist ning stressi.

Kasutatud kirjandus:
The Merck Manual, 1992
Harrissons Principles of Internal Medicine, 1998
Sisehaigused, 1999

 

Back to top