suur banner

ARSTID SOOVIVAD RIIKLIKKU HI-VIIRUSEKANDJATE REGISTRIT

ARSTID SOOVIVAD RIIKLIKKU HI-VIIRUSEKANDJATE REGISTRIT

E-HIVi nõukogu tegi sotsiaalministeeriumile ettepaneku muuta praegune andmekogu riiklikuks registriks, kuhu tuleks edastada andmeid kõigi HI-viirusekandjate kohta. 

2009. aastal lõi Eesti Infektsioonhaiguste Selts HIV-positiivsete patsientide andmekogu (E-HIV). «Üks eesmärk, miks me andmekogu tegime, on see, et HIV on suhteliselt uus haigus, paljud asjad on endiselt teadmata. Kui kõik asjad kirja saavad, siis andmeid analüüsides saab uusi teadmisi haiguse kulgemise kohta,» rääkis HIV-positiivsete patsientide andmekogu nõukogu esinaine ja Tartu Ülikooli mikrobioloogia instituudi juhataja Irja Lutsar.

 

Samuti on andmekogu Lutsari sõnul abiks arstidele, kes näevad HIV-patsiendi haigekaarti, kus kirjas, kuidas haigus on kehas muutunud, milliseid ravimeid on haige tarvitanud ja kas on tekkinud ravimresistentsus.

 

Praegu on oma andmete edastamine vabatahtlik, ent Lutsari sõnul on 95 protsenti haigetest nõus oma andmeid anonüümseks jäädes andmekoguga jagama. «Kui inimene tuleb arsti juurde, siis küsitakse talt nõusolekut ja kõik andmed on koodi all andmekogus.»

 

Samas tegi andmekogu nõukogu sotsiaalministeeriumile ettepaneku, et andmekogu võiks olla kohustuslik ning kuuluda Eesti riigile ehk sotsiaalministeeriumile.

 

Esiteks oleks Lutsari sõnul riigil nii täpne ülevaade hetkeolukorrast – kui palju kulub ravimitele, milliseid ravimeid on otstarbekas soetada, kellele suunata ennetustöö.

 

Samuti oleks tema sõnul võimalik E-HIVi linkida teiste andmebaasidega – näiteks surmapõhjuste registriga, et teada saada, kes põdejatest on surnud ja millesse täpsemalt. Samuti näiteks vähiregistriga, sest Lutsari sõnul käib HIV ja pahaloomuline kasvaja tihti käsikäes.

Allikas Postimees

 

 

 

Loe lisa

Perearstid ootavad uut ravilehte

 

Eesti Perearstide Seltsi juhi Diana Ingeraineni sõnul peaks retseptikeskuses olema tsentraalne ravileht, mis annaks ülevaate patsiendi viimasest aktiivsest ravist. E-ravilehel võiks olla nii arsti, patsiendi kui apteekri vaade.

Ta rääkis, et perearsti töölaualt on võimalus minna retseptikeskusesse, kus retseptid on järjest, dokumendipõhise tekkega. Näha on, millised retseptid on annulleeritud või müüdud, kuid puudub terviklik ülevaade, mida patsient korraga saab ja kas neil ravimitel on koostoimeid.

Ingerainen näeks järgmise sammuna, et retseptikeskuses oleks tsentraalne ravileht , mida võib nimetada ka skeemiks või ravimi võtmise juhendiks ning millel on patsiendi, arsti ja apteekri vaade. 

E-ravileht peaks kuvama just konkreetsele osapoolele vajalikku infot, mis võib olla erinev. Patsiendi aspektist tõi perearst välja, et raviskeemi muutudes ei saa patsient sageli aru, mida ta võtma peab: «Kui ta tuleb perearsti juurde ravilehega, on see juba pool võitu, kuid võib ette tulla, et patsient tuleb arsti vastuvõtule ravimikarpidega. Patsiendile selgitades ei pruugi talle kõik kohe meelde jääda ning e-ravileht annaks võimaluse infot patsiendiportaalist üle vaadata.»

E-ravileht aitaks saada ülevaate viimasest aktiivsest ravist ning peaks kindlasti olema nähtav ka apteegis. Ingerainen selgitas, et ravi muutes saaks arst teha vajaliku muudatuse ka kohe ravilehel ning see omakorda annaks võimaluse hinnata ravimite koostoimeid.

Allikas Postimees 

Loe lisa

Eestis võib olla arvatust enam HIV-nakatunuid

Täna avaldati Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) raport, mille järgi võib HIV Eestis olla riskirühma seas märkimisväärselt aladiagnoositud ning pea 5500 nakatunut ei pruugi teada, et on viirusekandjad.

HIVi võib Eestis epideemiliseks pidada kindla riskirühma hulgas, kellest suurema osa moodustavad süstivad narkomaanid, samuti kuuluvad sinna viimaste seksuaalpartnerid, prostituudid ning homoseksuaalsetes suhetes olevad mehed. Eestis on ligikaudu 9000 süstivat narkomaani ning nende seas kasvab 30aastaste vene keelt kõnelevate meeste osakaal, kes on süstinud juba kümme aastat või kauem.

WHO märgib, et arvestades Eestis esinevat suurt sotsiaalset ebavõrdsust ning stigmatiseerimist on kõikide ühiskonnaliikmeteni raske jõuda. Seega on ka väga keeruline koguda andmeid nende gruppide kohta, et mõista paremini epideemia tegelikku ulatust.

Eestis oli 2013. aasta lõpus HIV diagnoositud 8702 inimesel, kellest 5866 olid mehed. Arvati, et kokku on HIV-positiivseid 9000-10 000 ehk ligikaudu tuhandel võib olla viirus diagnoosimata.

WHO arvutused näitavad, et hinnanguliselt võib siin olla kuni 5477 inimest, kes ei tea, et nad kannavad HI-viirust. Kokku võib HIV-positiivseid inimesi täna olla Eestis 13 500.

WHO leidis, et HI-viirus püsib ühena tervishoiu probleemidest Eestis ka eelseisvatel aastatel.

 

Allikas Postimees

Loe lisa

“Haiged” hooned Eestis

“Haiged” hooned pole ainult arenenud Lääneriikide probleem, puuduliku ventilatsiooni ja sellest tuleneva kehva ruumiõhu kvaliteediga maju leidub küllalt ka Eestis.

Loe lisa

Tolmulestad

Tolmulest on palja silmaga nähtamatu - kuni 0,3 mm pikkune - ämblikulaadne lülijalgne. Tolmulesta “koduks” on materjalid, kus koguneb tolm ning seega piisavalt materjali toiduks. Seetõttu esineb tolmulesti kõige enam voodiriietes ja voodites, aga ka pehmes mööblis üldse, samuti vaipades.

Loe lisa

Allergia

Su silmad kipitavad, nina on vesine, sa aevastad ja su nahk on kaetud lööbega. Allergia ründab jälle. Allergiat ära hoida ei saa. Aga ometi on võimalik üht-teist ette võtta, et allergianähte leevendada või neid ära hoida, isegi kui sellest haigusest pole võimalik päriselt lahti saada.

Loe lisa
Back to top