MIDA VÕIKS TEADA GRIPIST

Gripp algab sageli järsku, higistamise ja külmavärinate, lihaste ja jäsemete valude, kurguvalu, köha ja enamasti kõrge palavikuga. Üldjuhul jääb gripihaige voodisse ega ole võimeline tegema oma tavapäraseid toimetusi, räägib Apotheka proviisor Kristiina Sepp.

Gripiviirused levivad peamiselt inimeselt inimesele, kui grippi põdev inimene köhib või aevastab. Nakkuse võib saada ka katsudes gripiviirusega nakatunud esemeid ning seejärel puudutades oma suud või nina. Enamik täiskasvanuid on nakkusohtlikud üks päev enne sümptomite tekkimist ja kuni viis päeva pärast haigestumist, ehk grippi on võimalik teistele edasi anda nii enne seda, kui haigestutakse, kui ka haiguse ajal.

Grippi haigestumine on üldiselt tõenäoline kui inimesel on üle 38 kraadine palavik (seejuures eakatel võib esineda ka madalam, 37,5 kraadine palavik), esineb kas köha, kurguvalu, ninakinnisust või nohu ning inimene tunneb kurnatust, peavalu, haiglast olekut, lihasvalu, higistab või tunneb külmavärinaid. Harva võivad esineda ka hingamisraskused või kõhulahtisus. Pärast raskemate sümptomite möödumist võib sageli järgneda üldise nõrkuse ja jõuetuse periood. Kuiv köha võib kesta mõnda aega.

Paljudel juhtudel paljunevad bakterid viirustest kahjustatud limaskestal, põhjustades tüsistusi, nagu nina kõrvalkoobaste põletik, neelupõletik, keskkõrvapõletik, bronhiit ja kopsupõletik. Eakatel, lastel ja teatud tervisehäiretega inimestel on gripi põdemisel risk saada tõsiseid tüsistusi suurem kui teistel. Tõeline gripp on suhteliselt haruldane võrreldes suure hulga levinud gripilaadsete infektsioonidega – gripp on üldiselt palju ebameeldivam. Tüsistuste tekkele võib viidata jätkuv köha, püsiv kõrge palavik või ka näiteks valu rindkeres.

Puhtus, kätepesu ja ettevaatlikkus! 

  1. Vaktsineerimine. Üks võimalus on vältida grippi haigestumist vaktsineerimise kaudu, ent selleks võib praegu juba pisut hilja olla, sest vaktsiini kaitsev toime tekib alles kahe nädala möödudes, aga gripp võib meid üles leida juba varem.

Haiged püsigu kindlasti kodus. Grippi haigestumisel on oluline minna kohe koju, teavitada oma enesetundest mõnd lähedast ja vajadusel ka oma perearsti, kes otsustab viirusvastase ravi määramise. Oluline on tegutsemiskiirus, et vältida võimalikke tüsistusi ja nakkusohtu lähedastele. Ka ükski tööandja pole õnnelik ega tänulik, kui ühe tööle ilmuva haige tõttu kogu kollektiiv raskesti haigestub.

Suurem tähelepanu käte puhtusele! Käekotis, autos või mantli taskus võiks olemas olla desinfitseeriv antiseptiline kätegeel, millega saab näiteks pärast ühistranspordi kasutamist või poes käimist käed kiiresti puhastada. Eriti oluline on see gripipuhangute korral, kus nakatumise oht on kordi suurem kui tavapäraselt.

Küünarnukk köhatades suu ette. Aevastades või köhatades tuleb viiruste mittelevimisele kindlasti kasuks kui suu ja nina katta varruka või paberrätiga. Kui aevastades panna suu ette avatud peopesa, jäävad bakterid käe külge ja levivad nõnda edasi kõigele, mida inimene katsub – ukselinkidele, telefonile ja kõigele muule – ning viiruse levik on enam kui tõenäoline.

Haige lapsega jäägu koju tugevama tervisega lapsevanem. Haigeid väikelapsi vaktsineerimata vanavanemate hoida viia ei tohiks, sest eakatel ja teatud tervisehäiretega inimestel on gripi põdemisel risk saada tõsiseid tüsistusi oluliselt suurem kui teistel.

Väldi oma näo puudutamist. Pisikud levivad sageli siis, kui puudutatakse pisikutega kaetud esemeid ning seejärel puudutatakse oma silmi, nina või suud.

Eeskujulik tervisekäitumine. Piisav uni, füüsiline aktiivsus, tervislik toitumine, piisav vedeliku tarbimine ja stressi kontrolli all hoidmine aitab immuunsüsteemil tugev olla.

Võta arsti nõuandeid kuulda. Sõltuvalt tervislikust seisundist võib arst soovitada viirusevastaste preparaatide kasutamist. Viirusevastased ravimid võivad vähendada haiguse raskust ja kestvust. Ravitakse eeskätt riskirühma inimesi, kellel võivad suure tõenäosusega tekkida gripijärgsed tüsistused. Viirusevastased ravimid nagu oseltamiviir ja zanamiviir on retseptiravimid ja nende vajalikkuse üle otsustab perearst. Antibiootikumidest gripi puhul abi ei ole, neid võib vaja minna vaid gripist tekkinud tüsistuste ravis.

Kuidas haigusnähtusid leevendada?

Gripinähtude leevendamiseks on oluline teada, kui kõrge on kehatemperatuur. Kindlasti peaks kodus olema korralik termomeeter. Kui haigusega kaasneb palavik 38 kraadi ja rohkem ning enesetunne on kehv, tuleks võtta palavikualandajat – esmajärjekorras paratsetamooli, aga kui see ei aita, siis ibuprofeeni. Apteekides on saadaval erinevaid paratsetamooli sisaldavaid vees lahustuvaid segusid, millele kindlasti  ei tohiks muid paratsetamooli sisaldavaid tooteid lisaks võtta. Imikutele ja väikelastele sobivad nii küünlad kui ka siirupid. Alla 38 kraadist palavikku ei ole alati vaja alandada, sest palavik on organismi kaitsereaktsioon haigusega võitlemisel.

Nohu korral aitab meresoolalahus taastada nina normaalse talitluse ja kergendab nina kaudu hingamist. Kui nina on kinni ja limaskest turses, peaks eelistama hüpertoonilist merevee lahust. Ägedama nohu korral on vajalik ka spetsiaalsete preparaatidega sekreedi vedeldamine ja nina limaskesta turse vähendamine. Väikelaste jaoks, kes veel nuusata ei oska, võiks kodus olla Rhinomeri ninaaspiraator, millega on ninast hea sekreeti eemaldada.

Äge nohu möödub enamasti suuremate tüsistusteta ja vajab sümptomeid leevendavat lähenemist. Siiski ei tohi nohusse hoolimatult suhtuda, kuna see võib viia sinusiidi, otiidi või bronhiidi tekkele, need seisundid vajavad kindlasti perearsti poole pöördumist.

Kurguvalu leevendamiseks sobivad erinevad kurgukommid ja imemistabletid, mis pehmendavad ja niisutavad limaskesta, vaigistavad valu, alandavad põletikku ja omavad antiseptilist toimet.

Köha korral on oluline tarbida palju vedelikku. Kinnise köhaga tasub kasutada abistavaid vahendeid röga lahtistamiseks, väikelastele, kes ei oska röga välja köhida, sobib rinnale määrimiseks hanerasvasalv. Samuti leevendab lapse enesetunnet kindlasti inhalaatori kasutamine, mis aitab niisutada limaskesti ning veeldada sekreeti.

Allikas Postimees

Loe lisa

MIDA VÕIKS TEADA GRIPIST

Gripp algab sageli järsku, higistamise ja külmavärinate, lihaste ja jäsemete valude, kurguvalu, köha ja enamasti kõrge palavikuga. Üldjuhul jääb gripihaige voodisse ega ole võimeline tegema oma tavapäraseid toimetusi, räägib Apotheka proviisor Kristiina Sepp.

Gripiviirused levivad peamiselt inimeselt inimesele, kui grippi põdev inimene köhib või aevastab. Nakkuse võib saada ka katsudes gripiviirusega nakatunud esemeid ning seejärel puudutades oma suud või nina. Enamik täiskasvanuid on nakkusohtlikud üks päev enne sümptomite tekkimist ja kuni viis päeva pärast haigestumist, ehk grippi on võimalik teistele edasi anda nii enne seda, kui haigestutakse, kui ka haiguse ajal.

Grippi haigestumine on üldiselt tõenäoline kui inimesel on üle 38 kraadine palavik (seejuures eakatel võib esineda ka madalam, 37,5 kraadine palavik), esineb kas köha, kurguvalu, ninakinnisust või nohu ning inimene tunneb kurnatust, peavalu, haiglast olekut, lihasvalu, higistab või tunneb külmavärinaid. Harva võivad esineda ka hingamisraskused või kõhulahtisus. Pärast raskemate sümptomite möödumist võib sageli järgneda üldise nõrkuse ja jõuetuse periood. Kuiv köha võib kesta mõnda aega.

Paljudel juhtudel paljunevad bakterid viirustest kahjustatud limaskestal, põhjustades tüsistusi, nagu nina kõrvalkoobaste põletik, neelupõletik, keskkõrvapõletik, bronhiit ja kopsupõletik. Eakatel, lastel ja teatud tervisehäiretega inimestel on gripi põdemisel risk saada tõsiseid tüsistusi suurem kui teistel. Tõeline gripp on suhteliselt haruldane võrreldes suure hulga levinud gripilaadsete infektsioonidega – gripp on üldiselt palju ebameeldivam. Tüsistuste tekkele võib viidata jätkuv köha, püsiv kõrge palavik või ka näiteks valu rindkeres.

Puhtus, kätepesu ja ettevaatlikkus! 

  1. Vaktsineerimine. Üks võimalus on vältida grippi haigestumist vaktsineerimise kaudu, ent selleks võib praegu juba pisut hilja olla, sest vaktsiini kaitsev toime tekib alles kahe nädala möödudes, aga gripp võib meid üles leida juba varem.

Haiged püsigu kindlasti kodus. Grippi haigestumisel on oluline minna kohe koju, teavitada oma enesetundest mõnd lähedast ja vajadusel ka oma perearsti, kes otsustab viirusvastase ravi määramise. Oluline on tegutsemiskiirus, et vältida võimalikke tüsistusi ja nakkusohtu lähedastele. Ka ükski tööandja pole õnnelik ega tänulik, kui ühe tööle ilmuva haige tõttu kogu kollektiiv raskesti haigestub.

Suurem tähelepanu käte puhtusele! Käekotis, autos või mantli taskus võiks olemas olla desinfitseeriv antiseptiline kätegeel, millega saab näiteks pärast ühistranspordi kasutamist või poes käimist käed kiiresti puhastada. Eriti oluline on see gripipuhangute korral, kus nakatumise oht on kordi suurem kui tavapäraselt.

Küünarnukk köhatades suu ette. Aevastades või köhatades tuleb viiruste mittelevimisele kindlasti kasuks kui suu ja nina katta varruka või paberrätiga. Kui aevastades panna suu ette avatud peopesa, jäävad bakterid käe külge ja levivad nõnda edasi kõigele, mida inimene katsub – ukselinkidele, telefonile ja kõigele muule – ning viiruse levik on enam kui tõenäoline.

Haige lapsega jäägu koju tugevama tervisega lapsevanem. Haigeid väikelapsi vaktsineerimata vanavanemate hoida viia ei tohiks, sest eakatel ja teatud tervisehäiretega inimestel on gripi põdemisel risk saada tõsiseid tüsistusi oluliselt suurem kui teistel.

Väldi oma näo puudutamist. Pisikud levivad sageli siis, kui puudutatakse pisikutega kaetud esemeid ning seejärel puudutatakse oma silmi, nina või suud.

Eeskujulik tervisekäitumine. Piisav uni, füüsiline aktiivsus, tervislik toitumine, piisav vedeliku tarbimine ja stressi kontrolli all hoidmine aitab immuunsüsteemil tugev olla.

Võta arsti nõuandeid kuulda. Sõltuvalt tervislikust seisundist võib arst soovitada viirusevastaste preparaatide kasutamist. Viirusevastased ravimid võivad vähendada haiguse raskust ja kestvust. Ravitakse eeskätt riskirühma inimesi, kellel võivad suure tõenäosusega tekkida gripijärgsed tüsistused. Viirusevastased ravimid nagu oseltamiviir ja zanamiviir on retseptiravimid ja nende vajalikkuse üle otsustab perearst. Antibiootikumidest gripi puhul abi ei ole, neid võib vaja minna vaid gripist tekkinud tüsistuste ravis.

Kuidas haigusnähtusid leevendada?

Gripinähtude leevendamiseks on oluline teada, kui kõrge on kehatemperatuur. Kindlasti peaks kodus olema korralik termomeeter. Kui haigusega kaasneb palavik 38 kraadi ja rohkem ning enesetunne on kehv, tuleks võtta palavikualandajat – esmajärjekorras paratsetamooli, aga kui see ei aita, siis ibuprofeeni. Apteekides on saadaval erinevaid paratsetamooli sisaldavaid vees lahustuvaid segusid, millele kindlasti  ei tohiks muid paratsetamooli sisaldavaid tooteid lisaks võtta. Imikutele ja väikelastele sobivad nii küünlad kui ka siirupid. Alla 38 kraadist palavikku ei ole alati vaja alandada, sest palavik on organismi kaitsereaktsioon haigusega võitlemisel.

Nohu korral aitab meresoolalahus taastada nina normaalse talitluse ja kergendab nina kaudu hingamist. Kui nina on kinni ja limaskest turses, peaks eelistama hüpertoonilist merevee lahust. Ägedama nohu korral on vajalik ka spetsiaalsete preparaatidega sekreedi vedeldamine ja nina limaskesta turse vähendamine. Väikelaste jaoks, kes veel nuusata ei oska, võiks kodus olla Rhinomeri ninaaspiraator, millega on ninast hea sekreeti eemaldada.

Äge nohu möödub enamasti suuremate tüsistusteta ja vajab sümptomeid leevendavat lähenemist. Siiski ei tohi nohusse hoolimatult suhtuda, kuna see võib viia sinusiidi, otiidi või bronhiidi tekkele, need seisundid vajavad kindlasti perearsti poole pöördumist.

Kurguvalu leevendamiseks sobivad erinevad kurgukommid ja imemistabletid, mis pehmendavad ja niisutavad limaskesta, vaigistavad valu, alandavad põletikku ja omavad antiseptilist toimet.

Köha korral on oluline tarbida palju vedelikku. Kinnise köhaga tasub kasutada abistavaid vahendeid röga lahtistamiseks, väikelastele, kes ei oska röga välja köhida, sobib rinnale määrimiseks hanerasvasalv. Samuti leevendab lapse enesetunnet kindlasti inhalaatori kasutamine, mis aitab niisutada limaskesti ning veeldada sekreeti.

Allikas Postimees

Loe lisa

Tunne ära depressioon!

1. Ärrituvus

Enamik inimesi usub, et depressioon tekitab ületamatut kurbust. Vahel võivad depressiooni kogevad inimesed aga tunda viha, lootusetust ja õnnetust, samuti võivad nad kergesti ärrituda. Kui märkad, et oled viimasel ajal kergesti ärrituv või sind ümbritsevad inimesed tajuvad, et peavad sinuga suheldes väga ettevaatlikud olema, ära ignoreeri seda. Võta hetkeks aeg maha ja mõtle sellele, et tööstressi asemel võib sind kimbutada depressioon.

 2. Unepuudus

Vahel võib ette tulla unetuid öid, kui seda juhtub harva, siis ei tasu muret tunda. Aga kui sul on pidevalt uinumise ja magamisega probleeme, siis võib see viidata depressioonile. Depressiooni küüsis oleval inimesel on raskusi uinumisega, ta ei suuda tervet ööd rahutult magada, kuigi võib olla väga väsinud. 

Teine äärmus on see, kui inimene magab väga palju. Ka see võib viidata depressioonile. Tal võib hommikul olla raskusi üles ärkamisega ja ta ei suuda oodata, millal saaks tagasi voodisse minna. Sageli magab ta ka päeva jooksul. Kui sinu unerežiim on muutunud, tasuks kindlaks teha, mis võib olla selle põhjuseks.

3. Valud

Keha ja mõistus on omavahel väga tihedalt seotud. Kui sul esineb vaimse tervise probleeme, siis ilmselt on sul ka füüsilisi probleeme. Sageli jäetakse ebamäärased valud erilise tähelepanuta, kuna arvatakse, et need kuuluvad lihtsalt vanemaks saamise juurde. Aga seljavalu, peavalu ja hellad lihased võivad viidata depressioonile.

4. Madal energiatase

Depressioon vähendab energiat ja võib tekitada suurt väsimust. Paljud vabandavad seda välja aga sellega, et nad pole viimasel ajal palju maganud või neil on töökoormus suurenenud. Mõtle sellele, kuidas on su energiatase aja jooksul muutunud. Kui ka kõige väiksemad ülesanded mõjuvad sulle kurnavalt, siis võib-olla on sul depressioon.

5. Süütunne

See, kui süüdistad end selle pärast, mis su elus parajasti toimub, pole kuigi tervislik. Kui tunned iga päev süütunnet näiteks lahutuse pärast, siis võib-olla põed depressiooni. Paljud depressiooni all kannatavad inimesed tunnevad end ka väärtusetuna. Jälgi, millised sisemonoloogid sinu sees toimuvad ja kas oled väga kriitiline ning karm. Sellised märgid võivad viidata depressioonile.

6. Hoolimatu käitumine

Paljud inimesed, kes jätavad tõelise peolooma mulje, võivad tegelikult olla depressioonis. Hasartmängud, riskantne seksuaalkäitumine ja erinevate ainete kuritarvitamine võivad tähendada, et inimene üritab negatiivsetest tunnetest vabaneda. Kui sinu käitumine on muutunud riskantsemaks ja hoolimatuks, siis võib-olla on põhjuseks sinu sees toimuv emotsionaalne torm. Pikapeale võib selline käitumine depressiooni vaid hullemaks muuta.

7. Keskendumisraskused

Kui sul on raskusi keskendumisega ja sulle tundub, et sa liigud justkui udu sees, siis võib probleemiks olla depressioon. Depressiooni tõttu võib inimene kergesti asju unustada ja valesse kohta panna. Kuigi praegusel ajal on üsna kergesti asju unustada tänu nutiseadmete populaarsuse kasvule, võivad keskendumisraskused olla tingitud ka meeleoluhäiretest. Kui märkad, et sa pole enam kuigi töökas või kui sul on keeruline erinevaid ülesandeid täita, mõtle, kas sinu puhul võib põhjuseks olla depressioon.

Allikas Postimees

Loe lisa

“Haiged” hooned Eestis

“Haiged” hooned pole ainult arenenud Lääneriikide probleem, puuduliku ventilatsiooni ja sellest tuleneva kehva ruumiõhu kvaliteediga maju leidub küllalt ka Eestis.

Loe lisa

Tolmulestad

Tolmulest on palja silmaga nähtamatu - kuni 0,3 mm pikkune - ämblikulaadne lülijalgne. Tolmulesta “koduks” on materjalid, kus koguneb tolm ning seega piisavalt materjali toiduks. Seetõttu esineb tolmulesti kõige enam voodiriietes ja voodites, aga ka pehmes mööblis üldse, samuti vaipades.

Loe lisa

Allergia

Su silmad kipitavad, nina on vesine, sa aevastad ja su nahk on kaetud lööbega. Allergia ründab jälle. Allergiat ära hoida ei saa. Aga ometi on võimalik üht-teist ette võtta, et allergianähte leevendada või neid ära hoida, isegi kui sellest haigusest pole võimalik päriselt lahti saada.

Loe lisa
Back to top